Selliseid vastuseid kuuldes hakkab süda verd tilkuma ning paneb mõtlema, et maailmas on osad asjad paigast ära. Sel on üks ja ainus vastus - jah, prügi on mõtet sorteerida. Prügi peab sorteerima. Kõigil tekib jäätmeid ja mida paremini inimestel läheb majanduslikus mõttes, seda rohkem neid tekib, kuna ostetakse aina enam tooteid juurde. Selleks, et keskkond oleks puhas ja inimestele elamiskõlblik ka tulevastele põlvedele, peab aina rohkem pöörama tähelepanu jäätmetekke vähendamisele, selle ohutumaks muutmisele ning nende taaskasutamisele. Kõik tooted, mida ostetakse, muutuvad kunagi jäätmeteks ning need asendatakse seejärel uutega. Kuid see-eest väga suurel hulga toodete tootmiseks on võimalik kasutada vanade toodete materjale või siis neist saadud energiat. Selletõttu jõuab prügilasse vähem jäätmeid ning uue toote saamiseks koormatakse vähem keskonda, mis on oluline. Väga tähtis põhjus miks jäätmeid liigiti koguda on nende ohtlikkus
Ainuüksi viie aastaga vähenes keskkonnanõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate arv 250-lt 6ni. Mis kõige olulisem, suurenesid jäätmete (sh pakendijäätmete) taaskasutusmäärad, rakendusid olmejäätmete liigiti kogumine ja joogipakendi tagatisrahasüsteem. Riigi jäätmekava põhieesmärgiks on säästa loodust, loodusressursse ja kaitsta tervist. Praeguse jäätmekäitluse prioriteetideks on jäätmetekke vältimine ja vähendamine, jäätmevaeste tehnoloogiate rakendamine. Kauba oleluse pikendamine, jäätmete korduskasutus. Jäätmete taaskasutus, ümbertöötamine teiseks toormeks. Jäätmete biokäitlus (s.o kompostimine), jäätmete põletamine ning soojusenergia ärakasutamine. Seejärel alles kasutuskõlbmatu prügi ja jäätmete keskkonnasõbralik ladestamine prügilasse. Seejuures prügi ladestamine on kõige kallim võimalus jäätmetest vabaneda
annaabi.ee 
