Suvel sõitis koos abikaasaga tagasi Kopenhaagenisse. Kirjanikuna hakkas teostama ammuaeget unistust kirjutada midagi draamazanris. Esiknäidend ,,Tabamata ime" valmis 1912, ,,Pisuhänd" 1913. järgmistel aastatel oli tema põhitööks romaani ,,Mäeküla piimamees" kirjutamine, mis ilmus 1916. 1916 pani ta kirja ka näidendi ,,Side". 6. mail 1917 saabusid Vilded tagasi Tlnna, kust oli lahkutud 11 aasta eest. Vilde suhtumine oli pagulusaastate jooksul oluliselt muutunud. Ta arvas, et sotsialistliku ühiskonna poole ei tohi pürgida revolutsioonilisel teel. Ta leidis, et esimene samm sotsialistlikul teekonnal on kodanlik demokraatia, mis tagaks kõikidele klassidele poliitilist üheõiguslust. Vilde liitus Eestimaa Sotsiaaldemokraatilise Ühendusega. Ta tegutses ajakirjanikuna, tehes kaastööd ,,Tln Teatajale" ja
valitsemisele või anda kellelegi teisele. Sügisel võttis vormiliselt oma valdusesse Viru ja Järva. Rooma lootis Ida-Baltikumis luua paavstlik kol ja laiendadad rooma-kat kiriku mõjukonda ka edasi Vene alale. Balduin hakkas spitsema plaani luua Ida-Baltikumis paavstlik kirikuriik, mis pidi hõlmama maad Preisist Narva jõeni. Ordu hakkas tema vastu rinnet kujundama > kutsus 1230 Ojamaalt hulga sakslasi Tlnna, kes panid siin aluse linn-asundi kujunemisele. Konflikt kurelaste alade pärast Balduini ja riialaste ja Ordu vahel > lahenes, kui saabus Riia ppks saanud Nicolaus >Kuramaa jagati võrdselt Ordu, Riia kiriku ja Riia kodkonna vahel; Järva ja Viru langesid Mõõga ordule. 1231 lahkus Balduin Liivimaalt Rooma, kus talle anti rohkelt volitusi(Kuramaa eluks ajaks, paavsti legaat Liivim, Ojam, Soome, õigus vabadel pkondadele). Balduni saabus uuesti
annaabi.ee 
