uurimuste tulemustega, analsitakse nende omavahelise lahkumineku vimalikke phjusi. Arutletakse tulemuste usaldusvrsuse ja vimalike vigade le. Tulemuste tlgendamisel pstitatud uurimislesande seisukohalt mainitakse ka vimalikke teisi tlgendusvimalusi. Tehakse tulemuste phjal ldistusi ja jreldusi, pstitakse uusi hpoteese, mida oleks vaja tulevikus testida jne. Vltida liigset "snavahtu", mitte minna tlgendustes phjendamatult julgeks (kik tlgendused ja uued hpoteesid tulenegu loogiliselt teie enda ja/vi teiste autorite tulemustest ja toetugu neile). ige lhidalt vib vajaduse korral meelde tuletada tulemuste osas leitut. Seejuures ei esitata (korrata) arutelus enam numbrilisi tulemusi, tulemustest rgitakse kvalitatiivsel tasemel ja ldistatult. Jlgige, et arutelu oleks tielikult kaetud viidetega relevantsetele kirjandusallikatele. Kokkuvte Vga lhike kokkuvte kige olulisematest tulemustest (mitte numbriliselt,
kige turvalisust. Teooria Y jrgi eeldab juht: ?? T on inimesele sama loomulik kui puhkus. ?? Kontrollimine ja karistamine ei ole ainsad vahendid inimeste juhtimisel. Inimesed on vimelised ennast ise suunama ja kontrollima. ?? Inimeste soov eesmrki saavutada on vrdeline sellega seotud tasude suurusega. See, kuidas juht oma alluvaid neb, mjutab oluliselt tema juhtimisstiili ja meetodeid. Kriitikat ongi esile kutsunud mitte niivrd McGregori teooria ise, kui erinevad tlgendused sellest. Tihti nhakse teooriat X kui negatiivset nidet ja teooriat Y kui positiivset nidet. Oma teooria tegeliku olemuse selgitamiseks toob McGregor vlja jrgmised punktid: Teooria X ja teooria Y on lihtsalt eelduste grupid, mida tuleb tegelikkuses kontrollida. Need ei ole soovitused juhtidele, millist strateegiat kasutada. Peale selle, teooriad X ja Y on intuitiivselt tuletatud ja ei baseeru empiirilistel uuringutel. Teooriad X ja Y ei eelda vastavalt autoritaarset ja
tasandil thtis roll, nad olid nimelt ka riigiametnikud, Kreekas ji preestrite roll aga pigem ainult usuvahendamisega seotuks. 11) lrika- mis see on? on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lrilise enesevljenduse, prdumise vi kirjelduse vormis, enamasti seotud knes. 12) teater Rooma ja Kreeka vdlus. Komdia ja tragdia- mis on. Kmdiad- e. lbusa sisuga nitemngud ammutasid ainest igapevasest poliitikaelust. Tragdiad- tsised ja levad. Tundut mdiseede uudsed petlikud tlgendused. Otsiti vastust ksimusele, kuidas mista jumalatest seatud maailmakorda ja kuidas kituda nii, et see ei phjustaks jumalate pahameelt ja kannatusi endale ning tervele linnale. Roomlastele polnud teater nnda thtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite vitlused ja hobuste viduajamised. Etendati lbusaid teoseid, pramata thelepanu probleemidele ega filosoofiale. Etendused toimusid vabas hus. Kreekast erinevalt puudus roomlastel koor
annaabi.ee 
