Visnut on enamasti seostatud kosmose ja selles oleva korra säilitamisega. Seetõttu seostub ta kuningavõimuga ja dharma alalhoidmisega. Tema enim kummardatavad kehastused on Rama ja Krisna. Sivat kujutatakse nii pulstunud juustega ja tuhaga määrdunud kehaga, krematsioonipaigas mediteerivate joogide kuningana kui ka taevaliku armastajana. Tal on kaks poega: elevandipeaga jumal Ganesa ning Skanda ehk Murugan. Siva isikustab tõelisuse ülimat loomust ja sellesse kätketud vastandlikkust- elu ja surma, loovat ja hävitavat, asketismi ja erootilisust- suhteid, millel põhineb kogu elu. Kosmilise tantsijana on Siva loomingu ja hävingu jumal, kes oma tantsuga hoiab ülal universumi lõputut rütmi. Jumalannade kummardamine on hinduismi kõige eripärasemaid vorme, mis ulatub tagasi esiajaloolisse aega. Sakti (jõud, võim, vägi) on termin, mida kasutades viidatakse ükskõik millise jumala väele. See on ka liikumapanev energia, mida kehastavad jumalannad
Nii Marten kui ka Lucas j�rgisid oma t��s Pieter Bruegheli traditsioone ning sellest l�htuvalt olid nende t��pilised teemad talvemaastikud ja Paabeli torn. Praegu saab Marten van Valckenborchi loomingut n�ha mitmetes muuseumites �le maailma, sealhulgas Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Courtauld Institute of Art, London, Inglismaa; Rijksmuseum Twenthe, Enschede, Holland. Teosesse �Paabeli torn� k�tketud allegooria viitab inimlikule �lbusele, mis kutsus esile Jumala viha. Teema p�rineb Moosese raamatust (11:1�9), mis r��gib loo inimestest p�rast veeuputust; nad k�nelesid �hte keelt ja otsustasid enda auks ehitada uhkeldava torni, mille tipp v�iks ulatuda taevasse. Jumal ei pidanud seda tegu v��rikaks ja otsustas neid takistada, segades �ra inimeste keele. Lugu andis ainest mitmetele hilise 16. ja varajase 17. sajandi Flaami maalikunstnikele.