selle samale tasemele mõistusliku tunnetusega. Töötas välja uues distsipliini, millel pani nimeks esteetika. · Kasutas esteetika kohta palju sünonüümseid väljendeid. Alumine tunnetusõpetus. Mõistusega analoogne mõtlemise kunst. Esteetika on ilusa mõtlemise kunst väi ilu metafüüsika. Esialgu oli veel ähmane. Üldistades võib öelda, et esteetika on tema jaoks teadus meelelisest tajust ja selle taju väljendamisest ja esile kutsumisest. Kuna seda meelelist tjau saab küige efektsemalt stimuleerida kaunite kunstide abil, siis tegelas ka kaunite kunstide küsimusega. Eriti huvitas teda luulekunst, millele pööras enim tähelepanu. Eristas 5 meelelise taju alaliiki: kompimismeel, valgusetajumine, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel. Lisaks kuulus tema taju loendisse ka mälu. Liigitas meelelise taju alla ka esteetika patoloogia, mille eesmärk oli tugevate meeleliigutuste ohjeldamine ja esile kutsumine Patoloogia kr keeles tugev
20.saj algus - intelligentsuse mõõtmine (A.Binet, T.Simon) Hindamine esimene vahend oli intelligentsuemõõtmise skaala, mis ka eirstas inimesi ja nende võimeid. Mõte oli selles, et välja selgitada lapsed, kellele tavakooliprogramm ei sobi!! Seda tehtigi siis Intelligentsus-testidega Psüühikat otse mõõte, uurida pole võimalik, teeme sead läbi käitumise: seda omakorda mõjutab motivatsioon, emotsioonid jne. Et tuleb just eristada siis see,mida tahetakse uurida. Tgelt tjau ja mälu saab mõõte ka kindlamate kriteeriumite alusel. Selleks võmaluseks on uurida aju. Mälu saab toimida tänu sellele, et in on olemas füüsiline substraat. Aju on küll võimalik täopsemalt ja välisatada motivatsiooni tegur. Nt EEG saab mõõta ajulaineid, millel tuvastatakse väiksemaidki lainemuutusi. Nt kui in korrata mingit häälikut nt ö ö ö õ ö kas psüühika selle erinevuse tuvastab või mitte. (beebidel kõigil tav tuvastab selle, aga tsk hiinlane enam mitte).
annaabi.ee 
