Naiste positsioon hiskonnas pole kunagi olnud meestega tiesti vrdne. Mis moodi erinesid ja sarnasesid Vana-Rooma ja Vana-Kreeka naiste positsioonid hiskonnas? Nii Vana-Roomas , kui Vana-Kreekas olid naised meestest palju madalama thtsusega. Neil oli vhem igusi ja rohkem keelde. Ometi vib elda, et Vana-Roomas oli naiste elu pisut kergem. Kui Vana-Kreekas olid naised suurema osa elust kodus ning viibisid vljas nii vhe, kui vimalik, siis Vana- Roomas vtsid nad paljudest ritustest osa.Nad vtsid koos oma mehega klalisi vastu ning saatsid oma kaasat ka pidudel. Siiski olid naised mlemas riigis, kas isa, mehe vi muu meessoost sugulase eestkoste all ning neil ei olnud poliitilisi igusi. Vana-Roomas oli naisel vimalus oma mehest lahutada ja hiljem , vabariigi lpul hakkas suurenema ka mehe eeskoste alt vabanenud naiste hulk. Naisi peeti meeste krval ebatiuslikeks. Mehed olid nii mistuse, kui vlimuse poolest perfektsed ning selle tttu...
Nukogude vimu ajal, mis oli totalitaarne, ei avanenud mitte kellelgi vimalust elda, mis tema asjast arvab. Kogu info oli riigile sobival viisil moonutatud. Riigi sna ei saanud usaldada. Ainus snavabaduse puudumise hea klg on see, et sellisel juhul ei ole vimalust ise hakanud teadjal ra solkida uudiseid ning kollales ajakirjanduses ei ilmu hbituid lugusid, mille tesuses ei saa kunagi kindel olla. Kuid nii vi teisiti, demokraatlikus vi totalitaarses riigis, ei suudeta saavutada tiuslikku infokultuuri. Vib-olla oleks lahenduseks see, kui inimesi teavitataks rohkem, mis on snavabadus. Millised igused ja kohustused sellega kaasnevad ning kui thtis on oma sna eest vastutada. Parema hiskonna nimel ja vigade parandamisel tuleb oma arvamust elda, kuid oluline on enne oma veendumuse avaldamist omada laia silmaringi ning tunda teiste kultuure, et isegi mitte tahtmatult solvata. Ei tasuks mtlematu lause tlemisel pugeda snavabaduse taha varju. Interneti keskkonda peab judma
Nukogude vimu ajal, mis oli totalitaarne, ei avanenud mitte kellelgi vimalust elda, mis tema asjast arvab. Kogu info oli riigile sobival viisil moonutatud. Riigi sna ei saanud usaldada. Ainus snavabaduse puudumise hea klg on see, et sellisel juhul ei ole vimalust ise hakanud teadjal ra solkida uudiseid ning kollales ajakirjanduses ei ilmu hbituid lugusid, mille tesuses ei saa kunagi kindel olla. Kuid nii vi teisiti, demokraatlikus vi totalitaarses riigis, ei suudeta saavutada tiuslikku infokultuuri. Vib-olla oleks lahenduseks see, kui inimesi teavitataks rohkem, mis on snavabadus. Millised igused ja kohustused sellega kaasnevad ning kui thtis on oma sna eest vastutada. Parema hiskonna nimel ja vigade parandamisel tuleb oma arvamust elda, kuid oluline on enne oma veendumuse avaldamist omada laia silmaringi ning tunda teiste kultuure, et isegi mitte tahtmatult solvata. Ei tasuks mtlematu lause tlemisel pugeda snavabaduse taha varju. Interneti keskkonda peab judma