Esimese õrnema poole esindajana jõudis tiitlivõiduni Marika Kasch, kes kuulus NSV Liidu võidukasse juunioride naiskonda 1979. aasta Madriidi EM-il. Hiljem on Euroopa juunioride meistriks kroonitud veel Jaanus Lillepuu (1982 Münchenis). Kraadi võrra kangemad medalid on aga ette näidata juunioride MM-il võidukasse NSV Liidu esindusse kuulunud Aare Salumaal (Colorado Springs 1981) ja Jüri Rohilaidil (Rio de Janeiro 1977). Eesti läbi aegade tituleerituim võrkpallur on Viljar Loor, kes kuulus N. Liidu koondisesse 1975 - 1984, sellest enamuse aega põhirivistuses. Meie olümpiavõitja tuli juba 1975. a. Euroopa meistriks, kuid jäi seejärel ebaõiglaselt välja 1976. a. olümpiaesindusest (Montrealis oli NSV Liit meeste võrkpallis mäletatavasti hõbedal). Järgnevad aastad tasusid selle pettumuse aga kuhjaga OM-i kuld Moskvas 1980, MM-i kullad 1978 Roomast ja 1982 Buenos Airesest, lisaks veel kaks MK võitu (1977 ja 1981) ning kokku
1985. Aastal jõudis aga võrkpall Eesti spordiplatsidel ja väljakute. Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob iga pall punkti. 1919.aastal sügisel toimus Tallinnas esimene ametlik turniir. 1923. aastal jõuti juba esimeste rahvusvaheliste kohtumisteni. 1925. aasta jaanuaris algasid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Läbi aegade tituleerituim võrkpallur on Viljar Loor, kes kuulus N. Liidu koondisesse 1975 - 1984, sellest enamuse aega põhirivistuses. Järgnevatel aastatel tuli aga kuhjaga auhindu näiteks: OM-i kuld Moskvas 1980, MM-i kullad 1978 Roomast ja 1982 Buenos Airesest, lisaks veel kaks MK võitu (1977 ja 1981) ning kokku viis EM-i tiitlit. 1999.a. võrkpalli 80. juubeliaasta meeldivaim üllatus oli aga meie juunioride koondise pääs Tais toimunud MM-finaalturniirile. 2004. a. kokkuvõttes saavutati alagrupis 3
määrustepäraselt tagasi lüüa. 1985. Aastal jõudis aga võrkpall Eesti spordiplatsidel ja väljakute. Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob iga pall punkti. 1919.aastal sügisel toimus Tallinnas esimene ametlik turniir. 1923. aastal jõuti juba esimeste rahvusvaheliste kohtumisteni. 1925. aasta jaanuaris algasid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Läbi aegade tituleerituim võrkpallur on Viljar Loor, kes kuulus N. Liidu koondisesse 1975 - 1984, sellest enamuse aega põhirivistuses. Järgnevatel aastatel tuli aga kuhjaga auhindu näiteks: OM-i kuld Moskvas 1980, MM-i kullad 1978 Roomast ja 1982 Buenos Airesest, lisaks veel kaks MK võitu (1977 ja 1981) ning kokku viis EM-i tiitlit. 1999.a. võrkpalli 80. juubeliaasta meeldivaim üllatus oli aga meie juunioride koondise pääs Tais toimunud MM-finaalturniirile. 2004. a. kokkuvõttes saavutati alagrupis 3
ükskõiksusega, kuna laskesuusatamine oli sekundaarne spordiala. 1990. aastal sai Kaija Parvest Kaija Helinurm. Peale abiellumise on ta ka ilmale toonud tütred Hanna-Maarja ja Ulla-Maariti. Ta on töötanud Töötukassas ja praegu osaleb Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni juhatuse töös. ,,Väga suurt rõõmu hooaeg ei toonud, aga polnud ka midagi katastroofilist," arvas aastaid laskesuusatamisest eemal olnud, ent mullu sügisest alaliidu juhatusse kuuluv Eesti tituleerituim laskesuusataja Kaija Parve-Helinurm eestlaste sooritusi hinnates. Samas rõõmustab ta koos teiste alaliidu inimestega järelkasvu saavutuste üle. Kaija Parve-Helinurm rõhutas, et kindlasti ei tasu pöörduda mõne välismaise asjatundja poole, kuna arvestatavaid tegijaid on ka Eestis. ,,Vaadates praegu, kuidas teised liiguvad, siis seda jõudu on neil päris palju," sõnas omal ajal Nõukogude Liidu koondise sportlasena seitse MM-kulda võitnud Parve-Helinurm. ,,Ehk peaksid ka
annaabi.ee 
