romantilist arusaama küttide elust ja kui põnev see temale oli. John kõikidel ekspeditsioonidel ei osalenud, ta saadeti Aafrikast välja ja ta ei saanud sinna 20a minna, aga selleks ajaks oli ta filminud sittakanti materjali. Ameerikasse naastes hakkas ta seal tegema filme, ta filmis tollajal väga uudse asja nagu reaalelu jälgiva dokseeria politsei tegevusest (Pittsburgh Police Film Series 69-70). Titicut Follies jäglib elu kriminaalse taustaga hullude hooldekodus, mingid vaimuhaiged, selle filmi tegid John Marshall ja Wiseman, film on üks tähtteoseid dokfilmide seas. Robert Gardneri ja Johni teed läksid muidu lahku. Gardner Harvardi filmikeskuse juhina plaanis teha seeria erinevatest kultuuritüüpidest (tehnoloogilisel tasemel nt), kütid olid aluseks ja järgmisena otsustas teha filmi aiaviljelejatest (alepõllundus). Toimus ekspeditsioon danide rahva juurde Papua Guineasse
Ameerikasse naastes hakkas tegema filme Ameerikas ja on seal tuntud tegija. Filmis üles Pittsburgh Police Film Series (1969-70) reaalelu jälgiv dokumentaalfilmide seeria politsei tegevusest. Eesmärk oli jäädvustada reaalsed situatsioonid, kuidas politsei tegutseb. Eesmärk oli filmide abil saavutada tõhusam meetod probleemidega tegelemiseks. Rakendusliku taustaga filmid. Sellesse koolkonda kuulus ka rez. Frederick Wiseman, kes tegi filmi Titicut Follies. Tegi selle filmi J.Marshalliga tegelikult kahasse. Film hullumaja elust. Marshall oli õppinud hiljem ka antropoloogiat kuid eelkõige pidas ennast filmitegijaks. Pärast eelnevat filmi läksid John Marshalli ja Robert Gardneri (1925) teed lahku, kes mõjutas varem tugevalt Johni kütifilmi tegemist. Gardneri filmid on hästi tugevad ja ei püüa anda edasi hõimu omapära, 16 vaid pigem, üldinimlikke tõdesid
annaabi.ee 
