Ta on võimeline tegema hulgaliselt ülesandeid ilma kõrvalise abita ( kuid ikkagi järelvalve all) ja tal on hea arusaam sellest, kuidas maailm töötab. Füüsiliselt on võimeline väike laps tegema kõike seda, mida täiskasvanu oma, kuid lapsel puudub sama tegevus ja vastupidavus. Laps väsib kiiremini ja peab sagedasti end kosutama tervislike suupistete ning lühikese uinakuga. Motoorne areng toimub kiiresti ning ,, titerasva" kandumisega muutuvad lapse liigutused palju osavamaks. Kehaproportsioonide muutuste mõjul liigub keha raskus allapoole ning see aitab lapsel joosta, palli visata ja püüda ning teha muid oskuslikke ,, trikke", mis nõuavad tugevaid lihsaseid ja head tasakaalu ( Butterworth ja Harris 2002). Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). Kaheaastased lapsed Veeretab, taob, venitab ja mudib voolimismaterjali. Viskab ja veeretab palli. Kükitab toe abil.
Freud - seotust emaga põhjustab lapse baasvajaduste rahuldamine Bowlby - seotust emaga põhjustab ema pakutav turvatunne Ainsworthi seotuse süsteem: laps võib olla seotud turvaliselt, vältivalt, residentselt või desorganiseeritult, seotus sõltub suuresti kultuurist ◦ teadmine seotuse olulisusest andnud vanematele õiguse jääda haige lapsega koos haiglasse Väikelapse areng (2-a - 7-a) 20 piimahammast, täiskasvanutega sama toit titerasva kadumine, pea osakaalu vähenemine > osavamad liigutused Piaget - operatsioonide-eelne staadium ◦ representatsioonid, laps hakkab sümboliselt mõtlema, vähehaaval omandatakse süstemaatiline loogiline mõtlemine, reaalsuse oskused muutuvad vaimseteks oskusteks, laps suudab keskenduda vaid objekti ühele tunnusele, ei saa aru jäävusest, ◦ egotsentrism - laps mõtleb vaid enda seisukohalt (ei ole seotud iseksusega, vaid oskusega