vilgu. Ka Uraanil on rõngad, mis koosnevad tolmust. Sisemine rõngas on välimisest heledam ja avastati nad Maalt (lennuk-observatooriumist) 1977. aastal. Praeguseks on Uraani ümber avastatud 27 kuud ja pole võimatu, et neid avastatakse veel. Viis suuremat peaksid koosnema veejääst ja kividest. Koheva lume ja jääga kaetud Mirandal on avastatud põnevaid, ainulaadseid pinnamoodustisi. Arvatakse, et teda on tabanud komeet. Ariel ja Umbriel on tumedad ja kaetud kraatritega, Titanial on pikad sügavad orud. Oberonist teatakse kõige vähem. 5 2.4.Neptuun. Neptuuni lugu algab tegelikult Uraanist, mis ei tahtnud oma orbiidil püsida, sest keegi segas tema liikumist. Ja leitigi tema tagant uus planeet. Nii sai Neptuunist esimene matemaatiliselt ennustatud ja avastatud palneet 1846. aastal. Matemaatikud arvutasid välja koha ja saksa astronoom Johann Gottfried Galle leidi ta üles. Nime sai planeet Rooma merejumala Neptunuse järgi
Uraan tiirleb ümber Päikese "külili". Külili lebab orbiidi tasandis planeedi pöörlemistelg. Ka Uraanil on rõngad, kuid need on väga tuhmid ning Maalt raskesti jälgitavad. Uraani rõngad avastati juhuslikult. Lennukiobservatooriumist jälgiti tähte, mis pidi peatselt Uraani varju jääma. Kuid juba enne oodatavat sündmust nõrgenes tähe heledus seitse korda- varjutasid rõngad. (1:24) Uraanil on vähemalt 21 kuud. Väikseima, Cordelia läbimõõt on vaid 26 km, kuid suurimal, Titanial küünib see 1578 kilomeetrini. Kõigil kuudel on kraatrid, kuid 472 kilomeetrise läbimõõduga Miranda on ainulaadne: tema pinnal leidub tuhandeid pragusid, pikki kanjoneid ja veider kandiline kõrgendik. Uraani suured kuud tiirlevad tema ekvaatori tasandi läheduses, seega risti planeedi orbiidi tasandiga. (2:25) Uraani kuud on: Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania. (6)
annaabi.ee 
