näitamaks inimese tundeid, minapilti, energiataset. Näiteks võib inimene kes soovib vestlust lõpetada jalgu sirutada, laual hakata pabereid korda sättima vmt. Inimeste erinevad tegevused näitavad välja nende tegelikke tundeid. Lastepsühholoogid kinnitavad, et enamus lapse häirivast käitumisest võib olla hoopis varjatud appikarje. Näiteks kui perre sünnib uus laps, kes hakkab saama rohkem tähelepanu, võib hakata pere vanem laps käituma titalikult. Pidevalt tundi segav laps võib arvata, et ainult niiviisi suudab ta end märgatavaks teha. Tegelikult on selline käitumine appikarje suurema tähelepanu saamiseks. Inimesed, kes tegelevad õpetamise, koosolekute või koolituste läbiviimisega, peaksid teadlikud olema ka grupi ühisest kehahoiakust. Mõnikord võib olla grupp terane ja ergas, teinekord aga tüdinenud ja väsinud. Õppimiskliima parandamiseks tuleb tähele panna kehaasendi-keelt ning leida
2-3-aastasel on peas palju muljeid, mida tahaks jagada. Paraku ei jõua kõne areng mõtlemise arengule järele. Seepärast hakkab laps kordama üht silpi (mi-mi-mi) või sõna (mina-mina-mina). See pole kogelemine, vaid kiirkõne ehk kordamine, mille ajal laps püüab leida sobivat sõna. Enamasti möödub kiirkõne iseenesest. Mõned lastest aga võivad kogelema jääda ja siis on vaja pöörduda logopeedi poole. Kolmeaastane laps võib veel rääkida grammatiliselt valesti ja titalikult pehmet l-i ja t-i kasutada. Isegi 4-aastane tohib veel asendada raskemaid häälikuid kergematega. Sageli asendatakse k häälikut t-ga, r häälikut l-ga, aga 5-aastaselt peaks lapse kõne juba korras olema. 7 5. Ealised iseärasused(merka) 5.1. 2 aastased lapsed Teisel eluaastal toimuvad arengus tormilised muudatused. Kõige silmatorkavamad on need väikelapse kehalises arengus
annaabi.ee 
