vaakumis Avastamine Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik William Gregor Paiknemine Looduses leidub titaani ainult ühenditena Laialt levinud mineraalides: rutiil, ilmeniit, perovskiit (Uural) Pinnases ja taimedes, jõgede, järvede vees Maakoores Enamikes tardkivimites, mullas Inimorganismis 20 mg - põrnas, neerupealistes, kilpnäärmes Titaaniühendid ja tootmine · Kõige levinum ühend (titaandioksiid e titaanvalge) on populaarne fotokatalüsaator , kasutatakse valgete pigmentide tootmisel · titaantetrakloriid (TiCl4), kasutatakse suitsukatetes, katalüsaatorina · titaantrikloriid (TiCl3), kasutatakse katalüsaatorina polüpropüleeni tootmisel · naatriumtitanaat · titaanoksiidsulfaat · titaan(IV)sulfaat Titaani eraldamiseks mineraalidest kasutatakse Krolli meetodit 1) Esialgsest oksiidist saadakse TiCl4, juhtides aurustunud kloor süsiniku
Titaani kasutatakse ka mitmete riietusesemete kaitsmetel, näiteks on titaanist tehtud mootorrataste kombinesoonide küünarnukkide- ja põlvekaitsmed. Titaaniühendeid kasutatakse keraamika- , kiudaine- ja kummitööstuse ning ehete valmistamiseks. Neid hakati kasutama veel enne, kui titaan jõudis metallurgiatööstusse. Titaanimaakidest saadakse titaanvalget, mis on keemiliselt koostiselt titaan(IV)oksiid. Titaanvalge on keemiliselt väheaktiivne. Teda tarvitatakse peamiselt värvide valmistamiseks, klaasi optiliste omaduste muutmiseks, sünteesikiu matistamiseks ning titaanisulamite, emailide ja glasuuride koostisainena. Titaaniga rikastatakse ka terasdetaili pinnakihti ja titaaniga kaetakse metallist ja mittemetallist detaile, seda nimetatakse titaneerimiseks. Kasutatavaim titaneerimismoodus on titaani sublimatsioon vaakumis. Titaneerimine suurendab mustja värvilisest metallist ning sulameist
Titaan on mehhaaniliselt kergesti töödeldav, hästi sepistatav, kergesti valtsitav lehtedeks, lintideks ja isegi lehtmetalliks. Ta on kõige vastupidavam kergmetall. Titaani oksüdatsiooniaste ühendeis on harilikult IV, harvem III ja II. Looduses leidub titaani ainult ühendeina. Tähtsaimad mineraalid on rutiil, ilmeniit ja perovskiit. Titaaniühendid on näiteks ka naatriumtitanaat, titaan(IV)kloriid, titaan(IV)oksiid ehk titaanvalge, titaanoksiidsulfaat ja titaan(IV)sulfaat. Titaani saadakse teda sisaldava maagi ja süsiniku segu klooriga töödeldes ning tekkinud vedelat titaan(IV)kloriidi metalliga, näiteks magneesiumiga, harvem naatriumiga, redutseerides. Ka inimorganis on titaani, seda nimelt 20 mg, kõige rohkem on põrnas, neerupealistes ja kilpnäärmes. Titaani tarvitatakse legeeriva lisandina alumiiniumi, vanaadiumi, molübdeeni, kroomi jmt. elementi sisaldavate sulamite valmistamiseks.
anorgaanilisi kui ka orgaanilised. Osad värvid on katvad ehk kattevärvid, teised aga jällegi poolläbipaistvad ehk lasuu Aanorgaanilis Valgus- ja ilmastikukindlad, leelistes lahustumatud, hea kattevõimega looduslikud värvained: ooker, ed värvid Saadakse savidest, maakidest ja kivimitest nende mehaanilisel töötlemisel. Sünteetilised anorgaanilised värvid: tsinkvalge, titaanvalge, kunstlik ultramariin jt. Saadakse anorgaa füüsikaliste ja keemiliste protseduuride tulemusel. Keemiliselt koostiselt peamiselt soolad ja oksiidid. Orgaanilised Elusloodusest või organismidelt pärineva aine töötlemisel saadud värvaine. värvid Kattevärv Värv, mis katab pinna enamasti läbipaistmatult: guass, tempera, õlivärv. Lasuurvärv Läbipaistva kihina pinda kattev vähese pigmendi sisaldusega värv.
Õlivärvid kuivavad pikkamööda, on maalimise juures suhteliselt kerge parandusi teha. Pigment: Pigmendi hulgaga saab mõjutada värvi läiget, värvikile püsivust, nakkumist aluspinnaga ja veeauru läbilaskvust. Pigmentide esmaseks ülesandeks on värvitava pinna kaunistamine ja katmine ehk värvuse ja kattevõime, samuti värvikile tugevus, UV- kiirgus, kemikaali- ja korrusioonikindluse tagamine. Mõningad pigmendid: Kriit, kips, titaanvalge, kollane ooker, pliipunane, ultramariin, malahhiit, mustad pigmendid. Sideained: Sideaine on aine, mis liidab kaks või enam materjali kokku. Jaguneb mineraalseks ehk ehitussideained (lubi, kips, savi, tsement) ja orgaanilised (bituumen, tõrv,vaik,liim,värnits) Sideained jagunevad: Mineraalsideained: Aine, Mis muudab vee või tainataolise oleku kivi taoliseks. Õhksideaine: Sideaine, mis kivistub ainult õhus ja kaotab oma tugevuse õhuniiskuse käes (lubi, kips, savi)
võimelised vee lisamisel tahkuma. Kipsi kasutatakse mõningal määral ka kunstis. Kipsi on kasutatud krundina, samuti on mõne kunstliku pigmendi koostises, nagu näiteks modernses Veneetsia punases (raudoksiid punases). Viimasel ajal kasutatakse kipsi kõige enam kuivkrohvplaatide valmistamiseks. Kips on kriidi kõrval laialdaselt kasutatav krunt ja ka täiteaine, seetõttu on selles punktis seda materjali veidi pikemalt kirjeldatud. Titaanvalge (valge pigment) Titaandioksiid (TiO2) tuli valge pigmendina kasutusele 1920. aastatel. Tänaseks on see vallutanud kogu värvitööstuse juba sellepärast, et tema toonimistugevus (võime valgendada originaalselt musta või värvilist värvisegu) on mitmeid kordi parem teiste valgete pigmentide omast. Titaandioksiidi puhul on tegemist teadaolevalt kõige stabiilsema valge pigmendiga, mis ei lahustu leelistes, hapetes ega teistes lahustites, vastu ja ei ole toksiline ning tema
alguse 1960-ndail aastail. Lateksvärvidel on sideaineks väikeste piisakeste kujul vees dispergeeritud e hajutatud polümeer (nt polüvinüülatsetaat e PVA, akrülaat, eelnimetatute baasil moodustatud koopolümeer jne). Pigmendid on vajalikud värvitoonide kujundamisel. Värvilised pigmendid jagunevad anorgaanilisteks ja orgaanilisteks. Mineraalse päritoluga anorgaaniliste pigmentide toonid võivad, tingituna keemilise ehituse eripärast, üksteisest suuresti erineda. Kriit, kips, titaanvalge, kollane ooker, kaadmiumkollane, pliipunane, ultramariin, preisisinine, malahhiit, umbra, lambitahm on vaid mõningad suurest hulgast pigmentidest. Veel ühed väga olulised osad värvides on sideained. Sideained on pigmente ja maalimisaluseid siduv mittelenduv osa, sideaine hoiab värvis pigmendi osakesi koos. Sideaine moodustab kelme, mis kinnitub alusele. Sideaineteks on õlid, vahad, vaigud, valgud(proteiinid) ning süsivesikud(sahhariidid).
Tarvo Maaring V-07 1. Pigmentide liigid ja omadused Värvilised pigmendid jagunevad anorgaanilisteks ja orgaanilisteks. Mõningad pigmendid: Kriit, Kips, Titaanvalge, Kollane ooker, Kaadmiumkollane, Ultramariin, Preisisinine. Omadused: nad ei lahustu vees ega õlis 2. Värvide liigid ja omadused Õlivärvid, temperavärvid, liimvärv, akrüülvärvid, alküüdvärvid, lateksvärvid. Omadused: viskoossus, tihedus, kuivamisaeg, läige ja sobivus teiste värvidega 3. Tapeetide liigid ja omadused · Pabertapeedid- Õhukesed, pole vastupidavad tugevale hõõrumisele.
pikendused, mikser, tellingud vajalikud materjalid: oksalakk, pahtlid, liivapaberid, krundid, värvid, tööohutus ja kaitsevahendid: sama mis esimeses küsimuses Kvaliteedi kontroll: vaadatakse 10meetri kauguselt 4. värvide liigid ja omadused: Anorgaanilised värvid: on valgus ja ilmastiku kindlad, hea kattevõimega, saadakse neid savidest, maakidest ja kividest mehhaanilise töötluse teel. Näiteks: tsink- ja titaanvalge. Orgaanilised värvid: elusloodusest või organismidelt pärineva aine töötlemise teel saadud värvaine. Neid saab taimedest. Kattevärv: katab pinna enamasti läbipaistmatult, selleks on õlivärv. Lasuurvärv: läbipaistvakihina pinda kattev, vähese pigmendi sisaldusega värv. Akrüülvärv: on vesivärv mida saab veega lahjendada. Sideaineks on akrüülvaik. Alküüdvärv: lahustina kasutatakse lakibensiini. On nii vee kui veevaba koostisena.
annaabi.ee 
