reetse koormuse keskväärtust, nimiväärtust või siis selle koormuse ülemist või alumist piiri. Konstruktsiooni elementide koormused (kaalud) määratakse tavaliselt vastava materjali ma- humassi ja elemendi mahu alusel. Kui elemendi maht on teatava täpsusega arvutatav, siis ma- terjalide mahumassid saadakse vastava materjali proovide andmete statistilise töötluse alusel. Lumekoormuste ja tuulekoormuse väärtused saadakse pikaajalise mõõtmise tulemuste sta- tistilise analüüsi alusel. On selge, et vastavad hälbed (osavarutegurid) on väga erinevad. Osavaruteguri suurus võetakse kas ühest suurem vai väiksem, sõltuvalt sellest kumb arvu- tuskoormus on konstruktsioonile ohtlikum. 2.3.3 Muutuvate koormuste esindussuurused Muutuvate koormuste puhul tuleb tihti arvestada nende ajas muutumist ja võimalikku koos esinemist nn kombinatsioone. Siin leiab oluliselt rakendamist tõenäosusteooria.
keskkonnale, põhjendada maailmamere kaitsmise vajalikkust, iseloomustada biosfääri koos- seisu ja ulatust. Matemaatika teadmised statistiliste andmete esitusviisidest, sündmuste tõenäosusest, loogi- lise arutelu olemusest, lihtsamate mudelite koostamiseks vajalikke meetodeid ja funktsioone, mõningaid loodus- ja majandusteaduste olulisemaid mudeleid ja meetodeid, võrrandite ja võr- ratuste lubatavaid teisendusi, valimi ja üldkogumi mõistet, andmete süstematiseerimise ja sta- tistilise otsustuse usaldatavuse tähendust, väidete tõestamise vajalikkust; oskab arvutada, ra- kendada loogilise arutelu meetodeid, väljendada suhet ning suurenemist ja vähenemist prot- sentides, lahendada praktilise sisuga protsentülesandeid, lugeda empiirilisi graafikuid, koguda andmeid, korrastada ja töödelda statistilisi andmestikke, arvutada statistilisi karakteristikuid ning tõlgendada neid, leida sündmuse tõenäosust, kasutada kombinatoorika mõisteid ja vale-
annaabi.ee 
