seal tulihingeline orienteerumise propageerija. ETL juhatuse esimeestena olid tegevad Hartwig Hübbe 1922-23, Eduard Hiiop 1923-24, Reinhold Saulmann 1924-34, Elmar Lepp 1934-37, Gustav Laanekõrb 1937-40. NLmeistrivõistlused Täiskasvanute klassis on 1944-91.a. välja võideldud 8 individuaalset ja 18 võistkondlikku kuldmedalit, 8"22"hõbemedalit. 10“25"pronksmedalit. Suusatamise algaastail kodustes tisleritubades valminud varustuse asemel algas tööstuslik tootmine Tartus asunud Balti spordiriistade vabrikus (matkasuusad), seejärel Pärnu Metsakombinaadis (rahvasuusad ja kepid), Tallinnas "Dünamo" Suusavabrikus (hüppe-, slalom- ja murdmaasuusad). Viimasest tulid ka esimesed plastpõhjaga suusad, mida alul määrida ei osatud, andsid kõvasti tagasi. Pärnu "Viisnurk" alustas mööblitsehhis suusatootmist ja on nüüdseks jõudnud maailma juhtivaks suusatootjaks andes veerandi kogutoodangust
Talle on neid kogunenud aastate jooksul 80 (29. novemberi 2008 seisuga) Esimesed maailmameistrivõistlused laskesuusatamises toimusid 1958. aastal. Siis oli programmis ametliku alana ainult meeste 20 km ja mitteametlikuna teatevõistlus. Naised võistlesid oma MM-võistlustel esimest korda 1984. aastal. 1989. aastast korraldatakse meeste js naiste MM-i koos. Eesti ajalugu Eesti suusa ajalugu Suusatamise algaastail kodustes tisleritubades valminud varustuse asemel algas tööstuslik tootmine Tartus asunud Balti spordiriistade vabrikus (matkasuusad), seejärel Pärnu Metsakombinaadis (rahvasuusad ja kepid)ja Tallinnas "Dünamo" Suusavabrikus (hüppe-, slaalom- ja murdmaasuusad). Viimasest tulid ka esimesed plastpõhjaga suusad, mida alul määrida ei osatud, andsid kõvasti tagasi. Suusatootmist alustas ka mööblitsehh "Viisnurk" Pärnus. Võistlussuusa kvaliteet oli tipptasemel. Ka "Kommunaaris" toodetud suusasaapad olid
annaabi.ee 
