1857. aastal suvel aitas August valmistada pildiraami, mis läks kirikule. See oli õpipoiss Augusti suurimaks tööks. 1857. aastal võttis August osa Tartu põllu- ja käsitöönäitusest. Ta valmistas näitusele saatmiseks nõelatoosi. Ta sai selle eest preemiaks 5 hõberubla ning tema nimi seisis trükitult lehes. See saavutus äratas tas suuremat edasipüüdu ning hoolt tulevikus. August õppis tisler Hektori juures 5 aastat ja sealt saadeti ta Erastvere mõisa tislerikohale. Erastveres ta sai suhelda endast haritumate inimestega ja õppis kombeid ning saksa keelt. Ta töötas Erastveres 4 aastat. Kunstnikutee algus. Kodunt võõrsile Weizenberg otsustas paar aastat reisida ja maailma näha. Koos Karnbachiga läks Weizenberg Saksamaale. Frankfurti jõudes asus ta sellina ametisse tislermeister Zeitneri juurde. Esimeseks tööna oli vaja teha tal kirikuuksed. Ta pidi edasi õppima puuvooli ja
1857. aastal suvel aitas August valmistada pildiraami, mis läks kirikule. See oli õpipoiss Augusti suurimaks tööks. 1857. aastal võttis August osa Tartu põllu- ja käsitöönäitusest. Ta valmistas näitusele saatmiseks nõelatoosi. Ta sai selle eest preemiaks 5 hõberubla ning tema nimi seisis trükitult lehes. See saavutus äratas tas suuremat edasipüüdu ning hoolt tulevikus. August õppis tisler Hektori juures 5 aastat ja sealt saadeti ta Erastvere mõisa tislerikohale. Erastveres ta sai suhelda endast haritumate inimestega ja õppis kombeid ning saksa keelt. Ta töötas Erastveres 4 aastat. Weizenberg otsustas paar aastat reisida ja maailma näha. Koos Karnbachiga läks Weizenberg Saksamaale. Frankfurti jõudes asus ta sellina ametisse tislermeister Zeitneri juurde. Esimeseks tööna oli vaja teha tal kirikuuksed. Ta pidi edasi õppima puuvooli ja puunikerdamist, kuid kui