Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend intonatsioon jms; · ekstralingvistiline vahend zestid, miimika, pilgud jms; 3. keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus:
11. Eit tegi püksid, taat tegi püksid, enesel olid enne püksid, nii sain kokku kolmed püksid, aga kõik nad kulutasin ärrr... 12. Suuremale suurem tükk, pisemale pisem tükk, kumb neist nuriseb sel pea otsast ära kää-ääks. 13. Pärdi-Jaagul oli elumaja, uhiuus elumaja. Jaak tõmbas tikust tule, ronis üles pööningule maja põles maha särr... 14. Meil pole äia, meil pole ämma, meil pole mujal laulmas käia kui vaid teotegijale tirrrr... 15. Hants kiine komm hause, Poghabe tiise selpst plärts! Anderiku roovistiku karplaa-ats... 16. Joonistan ma suvelinnu piki selgeid taevaääri lendab pääsu piir-pääri. Rind tal ees on lumivalev, aga must on kuuekalev. Laskub mööda järveklaasi, piki õilmitsevaid laasi üle lillelise niidu laiutab ta suvetiibu. 17. Pääsukene, piiri-pääri! Sabaks süsimustad käärid; nokast veereb viisikera, hüüad üleval vidiit! Tuled viuh
annaabi.ee 
