aastate paiku meremeeste vahendusel Soomest, Rootsist, Saksamaalt. Esimesed pillimehed õppisid iseõppimise teel. Löökpillid Eestis üsna tagasihoidlikult esindatud pillirühm. Põhiliselt kindlaotstarbelised instrumendid. Lokulaud kujutab endast kahe posti vahele kinnitatud põikpuu küljes rippuvat kuusepuust lauda, mida lüüakse kahe tammest või kasest vasaraga. Kasutati signaalinstrumendina. Käristi, tirinuiad ja krapid olid mõeldud metsloomade eemalehoidmiseks karjast Heliraud - metallvõru või triangel, mida löödi metallkepikesega. pingipill heli saadi tuhaga üle raputatud puupuitalust, otsast lõhestatud kepiga hõõrudes ja koputades umba ehk jauram - vibukujuline instrument, mille külge on kinnitatud metall litrid. Takti löömisel vastu põrandat litrid kõlisevad. Puuben ühelt poolt kaetud nahaga, venemaise päritoluga trumm.
vahele riputatud lauda, mida löödi tammevasara(te)ga. Lokulaud. Foto: A. Karm, ERM Parmupill koosneb metallraamist ja õhukesest teraskeelest. Pilli hoitakse avatud suu juures ja mängitakse teraskeelt sõrmedega näppides. Parmupilli mängiti meelelahutuseks ning vahel ka tantsu saateks. Parmupill. Mängib Ruuben Kesler, Jõhvi khk. Foto: P. Parikas, ETMM Idiofonide hulka kuulusid ka metsloomade hirmutamiseks kasutatavad käristid ja tirinuiad, hobuste kellad ja kuljused, laste kõristid jne. Käristi. Foto: A. Karm, ERM Rütmipillina on rahvapilliansamblites saanud väga tuntuks pingipill, millel tekitatakse heli pingile puisatatud tuhka puupulgaga rütmiliselt kraapides. Membranofonina on tuntud eelkõige mitmesugused trummid. Eestis kasutati membranofone vähe. 3. RAHVATANTSUD Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, elamusi rütmiliste liikumiste ja muutuva kehaasendi kaudu
annaabi.ee 
