Eesti järvedes elab umbes 40 liiki kalu, aga kuna nende nõuded elupaigale on erinevad, siis ei leia neid kõiki ühest järvest. Peipsi on üks kalarikkamaid järvi terves Euroopas. E. Pihu andmeil esineb Peipsis juba 36 kalaliiki 40est. Põhilised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, latikas (kasvab kuni 5,5 kg raskuseks), kiisk, särg, luts, peipsi siig; vähem leidub linaskit, koha, vimba, säinast, angerjat, kokre, nurgu, viidikat, tõugjat, rünti. säga, tirba, roosärge, harjust. Juhuslikult on püükides ojasilmu, lepamaimu, võldast, mudamaimu, vingerjat jt. Nende toiduks on peamiselt taimed ja selgrootud. Peamiselt loomhõljumist toitub rääbis, kes rohkem avaveevööndisse hoiavad. Röövkaladest, elutsevad seal haug ja ahven. Haug on väga ablas röövkala: peale kalade sööb ta isegi konni, veelindude poegi ja mügrisid ega põlga ära ka selgrootuid. Ta armastab taimerikast ala, kus on hea taimede vahel saaki varitseda.
163. Mis tagab muldkeha tugevuse ja püsivuse (vähemalt 5)- muldkeha korralik tihendamine; pinnavete hoolikas ärajuhtimine muldkehalt; mulde küllaldane kõrgus seisuvee tasemest; mulde rajamine püsivatest pinnastest; pinnasevete taseme alandamine süvendites. 164. Mis on aktiivtsoon-muldkeha osa, mis paikneb teekatte pinnast kuni 1,5 m sügavusel 165. Milliseid pinnaseid ei ole lubatud kasutada muldkeha rajamiseks (5 vähemalt) - muldpinnaseid: muda, muda ja tirba segu peene liivaga, rasvase savi segu mudaga; Mittedreenivaid pinnaseid, milles on üle 8% kergesti lahustuvaid kloriidseid sooli või üle 5% sulfaatseid sooli; Turvast; Rasvast savi, kriitseid pinnaseid, talkpinnaseid ja treepleid alla 1m sügavusel asuvate pinnasevete puhul ja jõgede üleujutusaladel. 166. Mida loetakse teedeehituses eripinnasteks (vähemalt 5) -turvast, mudasid, mergleid, luiteliivu, savikilte 167
annaabi.ee 
