Töötati välja punktkeevitus, ühendamaks metalli, puitu, kummi ja plastikut. Klaasfiiber, vormitud alumiinium, akrüülid, polüester-vaik ja vahtkumm lisandusid mööbli valmistamiseks kasutatavate materjalide hulka. Teise Maailmasõja materjali ja tehnoloogia revolutsioon muutis jäädavalt esteetilist tausta, mille foonil mööblit hakati hindama. Kahelda nüüd mööbli valmistamisel meistri osavuses ei ole mõtet, sest see toodeti masinatega madalaimate kulude ning kõrgeimate tiraazidega. Üksikasjalikult viimistletud käsitöö ning vaevarikas nikerdamine oli mõneks ajaks kadunud. 3 Uus mentaliteet Suurest depressioonist välja saamiseks oli Ameerika vajanud sõda ja sõja lõppu vajasid selle suurriigi elanikud. Kergendustunne ja lootused helgele tulevikule segunesid meeletu tarbimisega. See oli tormakas aeg kogu Ameerikale ning erandiks polnud ka mööblitööstus.
Aastatel 1955 1962 ilmus sarjas kokku 55 välisautorite teost. Paljud ilmunud raamatutest olid esmatrükid eesti keeles ning on hiljem korduvalt taasavaldatud. Raamatud trükiti peamiselt trükikojas "Ühiselu", mõned teosed ka trükikodades "Kommunist" (6 teost), "Punane Täht" (2 teost) ning Hans Heidemanni nimelises trükikojas Tartus (1 teos). Tiraazid olid üsna suured, harilikult 30000-40000 eksemplari. Väikseimate tiraazidega on raamatud "Oikumeeni äärel" (15000), "Saladuslik saar", "Maadeuurija ning meresõitja kaptenleitnant Golovnini elu ja ebatavalised seiklused", "Tom Sawyeri seiklused. Huckleberry Finni seiklused" (20000) ning "Sannikovi maa" (25000). 2004. aastal alustas Eesti Ekspressi kirjastus sarja raamatute originaalkujundusega kordustrükkide avaldamist.Matkides kujundust avaldati 1996. aastal ka Tõnu Trubetsky raamat "Mina ja George".Tallinnas asub samanimeline restoran.
ettevalmistamise aega ja tagas väga kõrge kohastamistäpsuse. Selliseid masinaid valmistasid firmad Heidelberg, Dainippon Screen, Adast, KBA, Ryobi ja teised. 3. Kolmandaks teeks oli täiesti uute tehnoloogiate loomine, mis ei vastanud tüüpilistele trükiprotsessidele. Siin olid teedrajajateks firmad Xeikon, Indigo ja OCE. 11.Milliseid nõudmisi järeltöötlusele esitab digitrükk ? 1. Tegemist on väikeste tiraazidega või isegi üksikute eksemplaridega 2. Järeltöötlus ei tohi võtta enam aega, kui trükkimine 3. Kui trükkimine võimaldab Printing on Demandi, siis ka järeltöötlus peab tagama Finishing on Demandi protsessid. 4. Järeltöötlus peab võimaldama erinevate formaatidega trükiste valmistamise. 5. Tööprotsessi juhtimisel tuleb selgeks teha eelnevalt palju võtab aega järeltöötlus 6. Ideaalne peaks olema olukord ,et järeltöötlusprotsess toimuks vooluliinil. 12
annaabi.ee 
