Kahel suvel töötab ta Zelesz`is (Ungari), kus ta suure rahapuuduse survel annab muusikatunde Esterhazy von Galântha aristokraatlikus perekonnas; kolm korda (1819.a., 1825.a. koos Vogl`iga ja 1827.a.) sooritab ta kontsertreisi Ülem-Austria provintsilinnades ja - külades. Kuid need jäävad ainsateks kordadeks, kus tal õnnestub Viinist välja sõita. Schuberti kunsti eest võitlevad tema sõbrad. Nende kaudu hakkavad ilmuma tema teoste üksikud vihikud (alates 1821.a-st, piiratud tiraais, ainult asjaarmastajaile), mis talle aga kuigi suurt materiaalset kasu ei too. Alles 1826.a., siis kui Schubert muusika on juba laialt levinud rahvamasside seas, hakkavad muusikakirjastajad talle esitama väikseid tellimusi. Kui Schubert lõpetas oma 40.laulu Goethe tekstile, pöördusid tema seltsimehed suure kirjaniku poole, lootes äratada tema huvi Schubert loomingu vastu, kuid viimane ei vastanud. Ka teine Goethe laulude vihik, mille Schubert talle saatis 1825. a., jäi tähelepanuta.
Kahel suvel töötab ta Zelesz`is (Ungari), kus ta suure rahapuuduse survel annab muusikatunde Esterhazy von Galântha aristokraatlikus perekonnas; kolm korda (1819.a., 1825.a. koos Vogl`iga ja 1827.a.) sooritab ta kontsertreisi ÜlemAustria provintsilinnades ja külades. Kuid need jäävad ainsateks kordadeks, kus tal õnnestub Viinist välja sõita. Schuberti kunsti eest võitlevad tema sõbrad. Nende kaudu hakkavad ilmuma tema teoste üksikud vihikud (alates 1821.ast, piiratud tiraais, ainult asjaarmastajaile), mis talle aga kuigi suurt materiaalset kasu ei too. Alles 1826.a., siis kui Schubert muusika on juba laialt levinud rahvamasside seas, hakkavad muusikakirjastajad talle esitama väikseid tellimusi. Kui Schubert lõpetas oma 40.laulu Goethe tekstile, pöördusid tema seltsimehed suure kirjaniku poole, lootes äratada tema huvi Schubert loomingu vastu, kuid viimane ei vastanud. Ka teine Goethe laulude vihik, mille Schubert talle saatis 1825. a., jäi tähelepanuta
Seega, inimene omandab need üldised põhimõtted stiihiliselt ja kasutab mõtlemises ilma, et peaks selleks teadlikult ja tahtlikult erilisi pingutusi tegema. Nimetatud osundus on kehtiv argimõtlemises. Täpsust ja korrektsust nõudvas mõtlemises on tavapärane, et aeg-ajalt osutub möödapääsmatult vajalikuks kontrollida ja korrigeerida mõnda olulist mõtet. Võrdluseks: haritud inimene oskab kirjutada vähemalt ühes keeles, kuid tema poolt paljundamiseks, märkimisväärses tiraais valmistatud tekst vajab kindlasti keelelist korrektuuri, mille puhul vajadusel meenutatakse grammatikas sätestatud keelereegleid. Mõtte sisulise korrektuuri tegemisel (retsenseerimisel) on abiks loogikas esitatavad vormi- ja reeglinõuded, mõtlemise pöhireeglid eelkõige. Praeguseks on neli mõtlemise põhireeglit, millest kolm esimest on formuleerinud Aristoteles ja neljanda põhilause on sõnastanud G. W. Leibniz (1646-1716). 1
annaabi.ee 
