hakkavad Eesti Energia plokid vähem turule pääsema. Eriti suvel, kui tarbimine väiksem. Põhjamaades tuleb pool tarvitatavast elektrist hüdroenergiast, aga oluline on ka tuumaenergia. Kui Saksamaa paneb oma jaamu kinni, siis Põhjamaad ehitavad tuumajaamu juurde. Palju on räägitud Leedu tuumaprojektist, aga ei ole räägitud palju Soome projektist, kus on ainuüksi Olkiluoto ehitatava 3. ploki võimsus on 1600 MW, mis on rohkem kui Eesti tiputarbimine kokku. See peaks käima minema 2015. aasta algul ja see on Eesti piirile oluliselt lähemal kui planeeritud Leedu tuumatootmine ning võimsam ka. See on Eesti tarbijale väga hea uudis. Kui EstLink 2 läheb käima, on see meile kasutatav. Uus ühendus Eesti ja Soome vahel on planeeritud tööle saama 2014. aasta alguses. 2.2. Eelised ja tootmisvõimsus Tuumakütuse otsasaamise pärast ei ole eriti vaja muretseda - praeguse tempo (370 GW aastas) juures jätkub seda 85 aastaks (2)
Sardiinias asub suhteliselt palju rasketööstust, lisaks on saarel ka kulla-, hõbeda- ja söekaevandused. Märkimisväärne on ka Sardiinias installeeritud elektrilised tootmisvõimused 3900 MW, mis on peaaegu 1,5 korda rohkem kui täna Eestis olevad võimsused. Selline võimsus katab selgelt kogu saare vajadused, tegelikult ollakse valmis tootma ka palju rohkem. 2006. a tarbis Sardiinia 12 986 GWh elektrienergiat, tiputarbimine oli 1685 MW detsembrikuus. Tarbitud energiast 5,6% toodeti veest, 2,8% teistest taastuvatest allikatest ning 91,6% soojuselektrijaamades. Installeeritud tootmisvõimused jagunevad eelpool toodust pisut teisti, kusjuures hüdroenergia installeeritud võimused moodustavad 11,7%, taastuvatest energiaallikatest tootmisvõimsused 10,5% ning soojuselektrijaamade võimsused 77,8%. Kokku 3050 MW soojuselektrijaamadest töötab omakorda söel 1220 MW.
annaabi.ee 
