Ühisvoolukanalisatsioonis voolab olme-, tootmis- ja sademevesi samas torustikus. Lahkvoolukanalisatsioon - sademevee jaoks eraldi torustik, millesse tavaliselt lastakse ka drenaazivesi Poollahkvoolukanalisatsioon koosnev kahest toruvõrgustikust: üht mööda juhitakse ära reovesi ja teatav hulk sademevett ning teist mööda sademevee puhastamata ülejääk otse veekogusse. Kanalisatsioonitorustik PVC, PP või PE plasttorudest. Torustiku läbimõõt peab olema selline, et ta laseks tippvooluhulga läbi ilma, et kogu ristlõige täis oleks. Kogumiskaev ventileeritav, peab aasta ringselt ligi pääsema, paakauto paagiga samas mahus. Eelpuhastus reovee omaduste muutmine nõnda, et seda tohib ühiskanalisatsiooni või otse reoveepuhastisse lasta. Eelpuhasti pannakse harilikult reostuse tekkekohta. Peab regulaarselt hooldama ja tühjendama: imema mahutist välja veepinnale kogunenud õli- või rasvakiht ja põhja kogunenud sete.
aastaäravoolust. Mida suurem valgla, seda kestvam suurvesi.Maksimumvooluhulki on vaja teada, kui projekteeritakse vesiehitisi. Veelaskmed mõõtmestatakse arvutusliku maksimumvooluhulga läbilaskmiseks. Tippvooluhulgad – Eesti jõgedes kevadel lume sulamisel ja sügisel, kui tugevad sajud. Kevadised tipud – sügisestest tavaliselt suuremad, nende suurus oleneb peamiselt lumevee- ja pinnases oleva vee varust. Kui pinnases vett vähe, siis imbub suur osa sulaveest maasse. Tippvooluhulga suurus sõltub: Lume sulamisekiirusest Pinnase külmumissügavusest Valgala iseloomust (pinnamood, metsasus, järvisus jm) Kevadine suurvesi: Kevadsuurvee ajal voolab ära 30-40% aastaäravoolust Mida suurem valgla, seda kestvam suurvesi Sügissuurvesi (tulvavesi): Tulvavee vooluhulgad on kevadistest tavaliselt väiksemad, mõnel aastal siiski vastupidi. On jõed, kus sügistulvaveetipp on 20-30% juhtumitel kõrgem kui kevadine.
annaabi.ee 
