mis asub kolme Hispaaniat mõjutava kliimatüübivahemerelise, atlantilise ja kontinentaalse kokkupuutepunktis. Rioja esimene kuulsus jääb XIX sajandisse. Pärast seda kui Phylloxera oli Bordeaux` s laastamistöö toime pannud, kolisid paljud veinimeistrid Riojasse. Taas läks Rioja moodi alles 1970ndate tesiel poolel. Investeerijad ja spekulandid olid bordooveini hinnad lootusetult üles kruvinud ja diktaator Franco surm avas huvilistele praktiliselt põhjatu Hispaania veinituru, mille tippveinid olid kättesaadavad mõistliku hinnaga. Sellest ajast tänaseni on Rioja toodang mitmekordistunud. Väga paljud Rioja bodegad on ümber ehitatud viimase kümne aasta jooksul. Pole siis ka imestada, et võrreldes Bordeaux`ga on kogu veinitoomine Riojas väga modernne ja kõrgtehnoloogiline (Kesküla, 2007: 187) Rioja maine põhineb eeskätt punaveinil ja selle maitse loovad seal kasutatavad viinamarjasordid. Kõigepealt Temapranillo, mis on kogu Hispaania tähtsaim viinamarjasort.
Üks teravamaitselisemaid viinamarjasorte, vürtsika roosi, ingveri ja greipfruudi aroomiga. Annab täidlasi, veidi õliseid veine, mis on isegi kuiva veinina kõrge alkoholisisalduse, rikkaliku troopiliste puuviljade (nagu lits, aprikoos ja apelsin) aroomi ja pika, kreemikalt vürtsika järelmaitsega. Puuduseks võiks nimetada seda, et Gewürztraminers on kõiki aroomi- ja maitsekomponente liiast. Parimad veinid tulevad Alsace'ist, aga ka Saksamaalt ja Austriast. Tippveinid kannatavad pikka säilitamist veinikeldrites. Kasvatatakse ka Uues Maailmas ja Ida-Euroopas. Häid tulemusi on saavutanud jaheda kliimaga Uus-Meremaal ning Põhja-Ameerikas Oregonis ja Washingtoni piirkonnas. Grüner Veltliner Austria levinuim valge viinamarjasort. Väga hea kohanemisvõimega, 1997. aastal oli enam kui kolmandik Austria viinamarjaaedadest selle sordi all. Viini ümbruses ja Wachaus annab enam kui poole aastasest saagikusest.