Üleviimine sirge käega, suunaga üles- taha-alla. Kõige tähtsam on voolujooneline asend, käte vastassuunaline liikumine, pöörlemine, hästi liikuvad hüppeliigesed. Start toimub veest ja võistlejad tõmbavad märguande "Kohtadele!" peale oma keha veest välja, toetades jalgadega vastu seina. Harilikult on puki küljes spetsiaalsed selilistarditorud. Enamus äratõuke jõust tuleb jalgadest. Võimalikult väikse takistuse ja suure kiiruse saavutamiseks tõukavad tippujujad terve keha veest välja, ent see nõuab pikka õppimist. REKORDID: Pikk bassein 50 m Eesti rekord: 26,11 (Andres Olvik, 2009 Rooma); maailmarekord: 24,04 (Liam Tancock, 2009 Rooma) 100 m Eesti rekord: 56,37 (Andres Olvik, 2009 Rooma); maailmarekord: 51,94 (Aaron Piersol, 2009 Indianapolis) 200 m Eesti rekord: 2.02,97 (Andres Olvik, 2009 Rooma); maailmarekord: 1.51,92 (Aaron Piersol, 2009 Rooma) 50 m Eesti rekord: 29,45 (Triin Aljand, 2009 Austin); maailmarekord: 27,06 (Zhao
Tõmbava käe õlg peab koos sellepoolse küljega olema basseinipõhja poole suunatud. Keha aitab vee peal hoida pea väljasirutamine ja rinna vee peal hoidmine. Start, pöörded ja finis Start toimub veest ja võistlejad tõmbavad märguande "Kohtadele!" peale oma keha veest välja, toetades jalgadega vastu seina. Harilikult on puki küljes spetsiaalsed selilistarditorud. Enamus äratõuke jõust tuleb jalgadest. Võimalikult väikse takistuse ja suure kiiruse saavutamiseks tõukavad tippujujad terve keha veest välja, ent see nõuab pikka õppimist. Vee all ujutakse delfiini kuni 15 meetri jooneni. Pöördel on lubatud saltopööre: ujuja pöördub vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis, kusjuures keelatud on finisiseina vaatamine enne viimast tõmmet. Seetõttu on nii pöördes kui finisis oluline jälgida lippe ja teada, mitu tõmmet enne seinani jõudmist tehakse. Rinnuliujumine e
Peale arvuliste näitajate mudelites on välja toodud ka tehnika mõisteline pool ehk eesmärgid ja ülesanded ning liigutuslik pool, mille abil antud eesmärke realiseeritakse. (Platonov, 2000: 115) Ujumistehnika efektiivsus 5 Ujuja tehnilise meisterlikkuse hädavajalikuks eelduseks on tõmbeliigutuste võimsus. Võimsuse aluseks on omakorda jõud. Tippujujad on seaduspäraselt arendatud muskulatuuriga atleedid, ennekõike õlavöötme lihastega. Järgmised õlavöötme lihased võtavad tõmbeliigutustest aktiivselt osa: selja lailihas, suur rinnalihas, deltalihas, trapetslihas, õlavarre kaks- ja kolmpealihas jm. (Melnikova, 2009: 26) Ujujate tehnilise ettevalmistuse taset iseloomustatakse selle efektiivsusega ning liigutuste omandamise astmega. Tehnilise ettevalmistuse oluliseks komponendiks on ujumise spetsiifiliste
annaabi.ee 
