viis maailma kiireimat meest läbi aegade, on tulemused ülekaalukalt mustanahaliste kasuks. Nimetatud edetabelis on 25st mehest 24 mustanahalised. Ainuke valge mees on 1500 meetri jooksja Fermín Cacho, kes hõivab oma tulemusega viienda koha. Lisaks näitavad tulemused seda, et kiireimad sprinterid tulevad Ameerika mandrilt, kesk- ja pikamaajooksjad aga enamasti Aafrikast. Saja ja kahesaja meetri jooksate seas jagavad tipptulemused ameeriklased ja jamaicalased, 1500 m, 5000 m ja maratonis on aga tipus Etioopia ja Keenia jooksjad. Dentents näitab seda, et maailmarekordid sprindis on värskemad kui pikematel distantsidel. Mustade ülekaalu tõestab ka see, et 100 meetrit on suutnud joosta alla 10 sekundi 74 meest, kellest üks on valge- Christophe Lemaitre. (2) (tabel 1) 2. MIKS ON MUSTANAHALISED NII VÕIMSAD? 2.1 Geneetilised eripärad
kahel korral medalivõiduni kaugushüppes. Käija Terje Tiitsu parimaks aastaks jäi 1994, mil ta noppis sisemeistrivõistlustel 3 km distantsil hõbeda ja lisas sellele suvel 5 km rajal pronksi. Sportlikust suguvõsast pärit Sirkka-Liisa Kivine, kes oma sportlasteed alustas Säreveres Lea ja Veiko Valangu treeninggrupis, on Tartus sirgunud arvestatavaks kaugus- ja kolmikhüppajaks ka Euroopa mõõdupuu järgi tema tipptulemused 6.43 ja 13.76 lubavad lootusrikkalt piielda iga tiitlivõistluse suunas. Eesti meistrivõistlustelt on tema auhinnakapis igat värvi medaleid, koos teatejooksudega on neid kogunenud üle kahekümne, neist meistrikuldasid täpselt kümme. Eraldi tuleb esile tõsta üle 10 aasta vabariigi tipus püsinud Gunnar Kirsipuud, kelle parimaks saavutuseks jäi NSV Liidu maanoorte mängudel võidetud pronksmedal 400 meetri jooksus ajaga 48,69, lisaks hulgaliselt medaleid Eesti meistrivõistlustelt
superliiga kaks paremat oma võistkonnaga. Kui on kasutusel 9 jooksurada, saab korraldaja maa ka oma võistkonna välja panna. Võistlustel jagatakse sportlastele rahalisi preemiaid vastavalt saavutatud kohtadele. Maailma karikavõistlusi on korraldatud 10 korda, esimesed võistlused toimusid 1977. aastal ja viimati võisteldi 2006. aastal. 4. KERGEJÕUSTIKU MAAILMAREKORDID Kergejõustiku maailmarekordid on Rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt registreeritud kergejõustiku maailma tipptulemused. Maailmarekordid kinnitatakse vastavalt IAAF-i reeglitele ja neid võib püstitada võistlustel, mis on IAAF-i poolt heaks kiidetud. Kõikidel aladel mõõdetakse rekordid meetermõõdustikus (ning tundides ja minutites), välja arvatud 1 miili jooks. 4.1 Reeglid Maailmarekordite kinnitamiseks kergejõustikus on kindlasti vajalik jälgida järgmisi nõudeid : · Peale võistlust on sportlane kohustatud tegema dopingukontrolli, vastavalt IAAF-i
annaabi.ee 
