kokku 18 laeva kahe kodusadamaga). Lisaks on ründeallveelaevad suureks ohuks pealveelaevadele. Nii on loodud merelennuväele S-3, mille uuem modifikatsioon on S- 3B. Lennukil on suure võimsusega arvutisüsteem töötlemaks sensoritelt saadavaid andmeid. Andmed pärinevad akustilistelt ja mitte-akustilistelt senori süsteemidelt, kaasaarvatud uus ISAR (Inverse Synthetic Aperture Radar, otsetõlkes midagi sarnast nagu 'ümberpööratud tehisliku avause radar') ja muud tipptehnoloogial põhinevad süsteemid. Lisaks võimalus kanda relvastust. Tegu on ühe suurema lennukikandjatel baseeruva lennukiga, sammuti on tal üks suuremaid tegevusraadiusi lennukikandjalt startivate lennukite hulgas (4232 km). S-3B on loodud Lockheed'i kompanii poolt. -2C Hawkeye See on merelennuväe lennuk radariga õhuruumi jälgimiseks ja informatsiooni jagamiseks, koordineerib hävitajate tööd vaenlase tõrjumisel. Tema 'suurem vend' ehk lennuväe õhuruumi jälgija on E-3
otsustanud vanad miljonärid. Aga kas seda saab pidada ühiskondliku rikkuse kasvuks? Ja üldse, USA-s kulutatakse meditsiinile 16% SKP-st (1960. aastal kõigest 5,0%), Euroopa Liidus 9,5%, Eestis 6,3%. Tervishoid kallineb eelkõige kahel põhjusel: 1) rahvastik vananeb; 2) tehnoloogia areneb. Arstiabi andmine on märkimisväärselt kallinenud, eriti alates 1970. aastatest, tänapäeva tipptehnoloogial põhineva aparatuuri (piltdiagnostika, kõrgtootlikkusega laboriseadmed, instrumentaalne kirurgia) rakendamisega meditsiinis. Samas põeb enamik inimesi iseparanevaid haigusi (self limited disease) ja sureb haigustesse, mida enam ravida ei saa. Rahva tervis sõltub tegelikult üsna vähe tervishoiusüsteemist – vähemalt mitte arstide ja haiglakohtade arvust. Vastavalt Maailma
annaabi.ee 
