Sageli ei tähenda ametikohale astudes juhtidele see karjääriotsust, vaid lihtsalt juhust ja võimalust enda arendamiseks. Ja see viib juba töökoha vahetamiseni, kuna vana ammendab ennast. Liikumine erasektorisse on põhjustatud meediast, riigi hoiak, erasektori väiksem töökoormus, võimalus olla ise peremees. Selline liikumine viitab sellele, et praeguste tippjuhtide najal on keeruline luua püsivat tippteenistujaskonda. Eesti probleem tippteenistuse alal on kindlasti ebapädevate isikute värbamine juhtivatele positsioonidele. Riik peab teadlikult otsima ja hoidma tippteenistujaid. Ei piisa sellest, kui ametnik on vaid ühe valdkonna asjatundja. Ta peab oma töös lähtuma avalikust huvist ning arendama riigi tulevikuvisiooni, olema uuendusmeelne ning otsustusvõimeline. Samuti on oluline, et valitav juht oleks võimeline looma ühtehoidva ning koostöö võimelise ametnikkonna. Sama oluline on kindlasti riigi panus
Praegusel hetkel parlamentaarse riigikorraga Eesti riigis rakendatakse esindusdemokraatiat, kus rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu Riigikokku esindajate valimise teel. 1920. aasta põhiseaduses oli rahval otsene õigus rahvakoosolekutel seaduse muudatusteks hääletada, kuid niid teeb seda nende eest Riigikogu. Samas praeguses arenevas ühiskonnas ongi nii arukam, sest otsese demokraatia vormis jääksid teised eluvaldkonnad soiku. Stabiilse ja kompetentse tippteenistuse võimalikkusest Eestis Autor: Jako Salla Käesolev artikkel räägib avalikust teenistusest kui avatud ja suletud süsteemist, tippjuhist kui sidemete loojast, motivatsioonist ja töökeskkonnast, erasektori populaarsusest, õigete inimeste õigetesse ametisse saamisest. Kui avalikus teenistuses rääkida avatud ja suletud süsteemidest, siis on jaotuse aluseks värbamisskeemid
annaabi.ee 
