Stabiilse ja kompetentse tippteenistuse võimalikkusest Eestis Praeguse aja Eesti avalikku teenistust iseloomustab tööjõu suur voolavus. Tippjuhtide taust, töö motivatsioon ning vaated rollile on erinevad, ametnikkond on fragmenteerunud. Tippteenistujad on osa kõrgemast ametnikkonnast. Eesti ametnikud määratletakse teenistujateks selle alusel, et nad töötavad avaliku sektori institutsioonis. Meil kui avatud süsteemiga riigis on tähtis, et tippjuht mõistaks on asutuse rolli ning oskaks seda juhtida ka nii, et ta võtab arvesse riigi kui terviku huve. See tagab muidugi selle, et ametnikkond ei moodusta ühtset tervikut. Kuid tippjuhid peavad nägema oma rolli ühtemoodi ja nad
värbamisskeemid. Suletud ehk karjäärisüsteemis võetakse inimene tööle karjääri eesmärgil. Ta alustab hierarhia kõige madalamast lülist ja liigub samm haaval kõrgemale. Avatud ehk positsioonisüsteemis võetakse inimene tööle mingi kindla tööülesnade eesmärgil. Värvatakse ka hierarhiaredeli keskel olevatele positsioonidele. Positsioonisüsteemi korraldus sarnaneb erasektorits rakendatavatele süsteemidele. Klassikaliselt on tippteenistujad osa kõrgemast ametnikkonnast. Eestis määratletakse ametnikke selle alusel, et nad töötavad avaliku sektori institutsioonides. Eestis kuulub minsiteeriumi osakonnajuhataja kull kõrgemate ametnike hulka, kuid ta ei ole veel tippjuht. Avatud süsteemiga riikides on eriti tähtis, et tippjuht mõistaks asutuse rolli ning oskaks seda juhtida, mitte ainult organisatsiooni huvidest lähtudes, vaid silmas pidades riigi kui terviku huve
annaabi.ee 
