Aga nagu sellest oleks vähe, sunnitakse meid ka oma häid mõtteid ja tulevikuplaane üksikasjalikult kirja panema, jagatakse need siis rahvusvahelistele ekspertidele laiali hindamiseks ilma vähimagi garantiita, et keegi neid ideid oma paremate rahaliste võimaluste juures ammu enne meid ära ei kasuta või maha ei müü. Kust siis peaks tulema see Eesti enda innovatsioon??? Teaduse rahastamise süsteemi on pidevalt reformitud. Raha napib, tippteaduse tegemine läheb aga järjest kallimaks. Et „tippteadlastele“ siiski oma osa jääks, tuleb ikka rohkem ja resoluutsemalt teisi „näljaseid“ „supikausi“ äärest kõrvale tõrjuda. Seepärast pole ka midagi imestada, kui Teaduste Akadeemia uus president juba oma sissejuhatavas avakõnes kuulutas, et raha napib, tuleb arvestada teaduses töötavate inimeste edasiste koondamistega. Ka äsja avaldatud kõrge komisjoni eeloleva aasta reformikava (PM 05.01) ei tõota midagi uut
võrreldes Ida-Euroopa ja arenenud riikidega SISSEJUHATUS Eesti majanduse konkurentsivõime on määrava tähtsusega nii eesti inimeste elujärje parandamisel kui Eesti jõudmisel Euroopa jõukamate riikide hulka. Selleks peaks senisest palju enam panustama teadusesse ja innovatsiooni. Eesti tuleb muuta innovaatiliseks tippteaduse ja kõrgtehnoloogiaga riigiks. Innovatsiooni tasub investeerida, kuigi see valik nõuab palju pingutusi ja rasket tööd ning kulutused tasuvad ennast ära alles mõne aja pärast. (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) Käesoleva töö eesmärgiks on kirjeldada kuidas arenes ja muutus teadus- ja arendustegevus ja ettevõtete innovatsioon Eestis viimase kümne aasta jooksul. Ning