Võib väita ka, et Eesti üheks suurimaks probleemiks tulevikus võib saada ka energiapuudus, millega oleks meil võimalik asendada põlevkivi? Suurt millegagi ja väljast tooraineid sisse vedada oleks ka kulukas ja mitte kuigi perspektiivikas tegevus. Veel üks probleem, mis kerkis üles ka presidendi kõnes oli ajude pidev väljavool Eesti Vabariigist. Kas me oleme siis tõesti nii ihned, et ei suuda maksta tipparstidele ja teistele tippteadlastele korralikku palka? Mina arvan, et ei ole, pigem oleme me lihtsalt veel oma mõtlemisega kinni Nõukogude ajas. Me peame muutma enda suhtumist ja mõtteviisi, et sammu pidada Euroopa arengutempoga. Tänasel Eesti Vabariigil on probleeme palju ja Eesti areng järgmise 15 aasta jooksul sõltub suuresti just nende probleemide lahendamise kiiruses. Kui me ei suuda neid probleeme, mis eelneva 15 aastaga on tekkinud, kiiresti lahendada, on minu meelest
vähe, sunnitakse meid ka oma häid mõtteid ja tulevikuplaane üksikasjalikult kirja panema, jagatakse need siis rahvusvahelistele ekspertidele laiali hindamiseks ilma vähimagi garantiita, et keegi neid ideid oma paremate rahaliste võimaluste juures ammu enne meid ära ei kasuta või maha ei müü. Kust siis peaks tulema see Eesti enda innovatsioon??? Teaduse rahastamise süsteemi on pidevalt reformitud. Raha napib, tippteaduse tegemine läheb aga järjest kallimaks. Et „tippteadlastele“ siiski oma osa jääks, tuleb ikka rohkem ja resoluutsemalt teisi „näljaseid“ „supikausi“ äärest kõrvale tõrjuda. Seepärast pole ka midagi imestada, kui Teaduste Akadeemia uus president juba oma sissejuhatavas avakõnes kuulutas, et raha napib, tuleb arvestada teaduses töötavate inimeste edasiste koondamistega. Ka äsja avaldatud kõrge komisjoni eeloleva aasta reformikava (PM 05.01) ei tõota midagi uut. Tehakse kosmeetilisi parandusi
annaabi.ee 
