Vabaneb ka jäätmete põletamisel. Kõige kahjulikemaks peetakse elavhõbedat ja seatina. Kahjulikud on ka tsink, vask, koobalt, kaadmium ja nikkel. Metallilist elavhõbedat satub keskkonda eriti söe ja jäätmete põletamisel. Pinnasesse ja vette jõudnud elavhõbe võidakse mikroorganismide toimel teha metüülelavhõbedaks, mis on veel ohtlikum keskkonnamürk. Raskmetallid akumuleeruvad toiduahelas tipptarbijasse. Ladestuvad rasvadesse, maksakahjustused ja närvisüsteemide haigused. JÄÄTMEMAJANDUS Jäätmete teke käib kaasas majanduslike hüvedega. Paljud jäätmed keskkonnale ohtlikud. Suur probleem maailmas ja ka Eestis. Jäätmete koostis on muutunud. Linnastumine on peapõhjus. Järelikult jäätmed konsentreeruvad ühte kohta. Muutuvad meie tarbimisharjumused. Sajandi alguses tekkis 2,5 kg olmejäätmeid aastas. Praegu 400-500 kg aastas
· parandada rahva tervist, elukvaliteeti läbi soovituste tegevuskavadele ja otsustajatele · lisada terviseriskide analüüs tegevuskavade igale tasandile Reoaine liikumisteed · Risk organismidele ja keskkonnale sõltub mil moel saasteaine liigub keskkonnas · Aineosakesed ja ühendid, millised levivad õhus, tuulega, hingatakse sisse, neelatakse alla · Rasvaslahustuvad ühendid kuhjuvad - biomagnifikatsioon, läbivad toiteahela ja kontsentreeruvad tipptarbijasse · Vees lahustunud ained hingatakse veeorganismide poolt sisse ja absorbeeruvad keha pinnale Reoaine leviku mehaanika · Levik õhu, tuulevoolude kaudu, sissehingamine, imendumine naha kaudu, neelamine · Lahustumine ja levik vee kaudu, enamasti neelatakse alla, imenduvad naha kaudu ·Rasvlahustuvad ained enamasti kuhjuvad organismidesse, seejärel läbivad toiduahela (biomanifikatsioon), neelatakse alla
annaabi.ee 
