repertuaariteatri ülesanne tutvustada ka maailmatasemel soliste. "Igas sellises rahvusooperis jaguneb ooperirepertuaar tinglikult kolmeks," selgitab Kuningas, "on klassikaliste ooperite esikümme, kodumaised algupärandid ja modernsed klassikatõlgendused või nüüdisaegsed ooperid. Kahe viimase puhul on kodumaine koosseis vältimatu, klassika puhul tehaksegi teadlikult nn gastroll-lavastusi. Publikule antakse võimalus nautida tippsolistide kunsti." Lavastajal on omad võtted, kuidas lauljat hääle tekitamisest kaugemale juhtida. "Hääl on siiski ainult vahend, mitte eesmärk," ütleb ta. Elus ei ole palju olukordi, kus laulmine on loomulik. Ooperis aga lauldakse kogu aeg ja seda tuleb teha nii, et see mõjuks põhjendatult. Mujal maailmas on tükk aega olnud tavaline teha oopereid tänapäevaseks. Nüüd hakkab see mood küll üle minema. Estonias see kombeks ei ole, sest traditsioonidega teatrile on oluline
repertuaariteatri ülesanne tutvustada ka maailmatasemel soliste. "Igas sellises rahvusooperis jaguneb ooperirepertuaar tinglikult kolmeks," selgitab Kuningas, "on klassikaliste ooperite esikümme, kodumaised algupärandid ja modernsed klassikatõlgendused või nüüdisaegsed ooperid. Kahe viimase puhul on kodumaine koosseis vältimatu, klassika puhul tehaksegi teadlikult nn gastroll-lavastusi. Publikule antakse võimalus nautida tippsolistide kunsti." Lavastajal on omad võtted, kuidas lauljat hääle tekitamisest kaugemale juhtida. "Hääl on siiski ainult vahend, mitte eesmärk," ütleb ta. Elus ei ole palju olukordi, kus laulmine on loomulik. Ooperis aga lauldakse kogu aeg ja seda tuleb teha nii, et see mõjuks põhjendatult. Mujal maailmas on tükk aega olnud tavaline teha oopereid tänapäevaseks. Nüüd hakkab see mood küll üle minema. Estonias see kombeks ei ole, sest traditsioonidega teatrile on oluline
muusikute seas osutunud “Georgia on My Mind” ja “Stardust” – mõlemast on tehtud kümneid vägagi erinevaid seadeid ja džässimaailmas on vähe neid kuulsusi (avangardistid välja arvatud), kelle kontserdikavades neid ei leiduks. Seega oli BBB repertuaar igati ajastukohane ja veel praegugi sageli mängitav. Nagu eespool mainitud, hankis O. Avarmaa enda juhitud Kaitseliidu orkestrile hulga Amee- rika orkestrite originaalseadeid koos tippsolistide soolode transkriptsioonidega (vt ka viide 106). Ratsarügemendi kummagi koosseisu repertuaarist pole teada ühtki konkreetset pala, 106 Kiri siinkirjutajale 8.06.2007. Avarmaa ise oli Tartu džässisõprade ringi liikmena, millest edaspidi lähemalt, juba aastaid uurinud vastavat kirjandust ja heliplaate. 107 Coleman Hawkins (ts), Chew Berry (ts), Benny Carter (ts), Henry “Red” Allen (tr) ja Dicky Wells (trb, voc)
annaabi.ee 
