jooksnud veini (NB! Tõstab lõpptoote hinda). Sooja matseratsiooni ei toimu, vaid toimub kohe veinivirde külm fermentatsioon kontrollitud temperatuuril, nagu valgete veinide puhul. Rosé-vein on parim värskelt. Provence, Languedoc'i ja Val de Loire rosé-veinid tuleks ära juua 1-3 aasta jooksul peale korjet, Provence Bandol või Rhone Tavel võib pudelis säilida kuni 5 aastat peale korjet. 8. Vahuvein Vahuveine võib valmistada tumedatest või heledatest viinamarjadest. Tippsampanjad on valmistatud mõlemast Pinot Noir, Pinot Meunier ja Chardonnay otsepressimise meetodil. Blanc de Blancs sampanjad on valmistatud Chardonnay'st, rosé-sampanjad Chardonnay'st, kuhu on segatud pisut (5-10%) Pinot Noir'st valmistatud punast veini. Vahuveine tohib magustada, põhiaastakäigu veini võib lisada vanemate aastakäikude veine (saadakse cuveé e. segu). NB! Aastakäigusampanjade ja cremant'ide puhul ei ole eri aastakäigu veinide segamine lubatud. 9. Veinietikett
matseratsioon toimub 18 tunni jooksul (et vein saaks marjakestadest oma värvi ja aroomained, kuid mitte tanniine). Kestade pressimist ei tehta kasutatakse vaid jooksvat veini (NB! Tõstab lõpptoote hinda). Sooja matseratsiooni ei toimu, vaid toimub kohe veinivirde fermentatsioon. NB! Roséveini üldjuhul ei arendata tammevaatides (on vaid üksikuid erandeid). Vahuveinide valmistamine Vahuveine võib valmistada tumedatest või heledatest viinamarjadest. Tippsampanjad on valmistatud tumedast viinamarjast (Pinot Noir) otsepressimise meetodil. Blanc de Blancs sampanjad on valmistatud Chardonnay´st, rosésampanjad Chardonnay´st, kuhu on segatud pisut (510%) Pinot Noir ´st valmistatud punast veini. Vahuveine tohib magustada. Ka teiste vahuveinide valmistamisel on lubatud sarnased meetodid. Vahuveinide valmistamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. On 3 põhimeetodit: A. Methode Champenoise e