Maratonil osalejate arv tõusis 10 000 juurde ja sellest osavõtt kujunes lausa prestiizi küsimuseks. 10. novembril 1991 taastati ka Eesti Suusaliidu liikmelisus Rahvusvahelises Suusaföderatsioonis. Albertville'i taliolümpiamängudel 1992. aastal võttis Eesti pärast 56- aastast vaheaega olümpial osa oma lipu. Olümpia tulemusteks olid Allar Levandi jõudmine esikuuikusse, Krista Lepiku tänaseni püsiv tippkoht laskesuusatamises või noore Andrus Veerpalu üllatussõit 10 km. Krooniks olümpiatalvele oli Novosibirskis peetud laskesuusatamise MM-il Eesti neliku (Aivo Udras, Hillar Zahkna, Urmas Kaldvee, Kalju Ojaste) poolt saavutatud pronksmedal 20 km meeskonnasõidus. Sama aasta 11. novembril loodi iseseisev Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon (ELSF), mis järgmisel aastal sai rahvusvahelise organisatsiooni IBU liikmeks.
)z: nk > k, k ∈ N. Omadus 2.12 (a) Tõkestatud jada iga osajada on tõkestatud. (b) Piirväärtuseks a koonduva jada (xn ) iga osajada (xnk ) koondub samuti piirväärtuseks a: kui lim xn = a, siis lim xnk = a. n→∞ k→∞ Tõestus. Iseseisvalt!z Lause 2.13 Iga jada sisaldab monotoonse osajada. Tõestus. Tõestuseks kasutame jada tippkoha mõistet. Ütleme, et indeks m on jada (xn ) tippkoht, kui xn 6 xm iga n > m korral. Põhimõtteliselt on jada (xn ) puhul kolm võimalust: 1) tal on lõpmata palju (täpsemalt loenduv arv) tippkohti, 2) tal on lõplik arv tippkohti ja 3) tal ei ole üldse tippkohti. Juhul 1) paneme tähele, et tippkohtade n1 < n2 < . . . järgi moodustub kahanev osajada (xnk ): kui nk on tippkohale nk−1 järgnev tippkoht, siis xnk 6 xnk−1 (põhjendada!)z. Juhul 2) konstrueerime kasvava osajada (xni ) järgmiselt. Olgu n1 mingi indeks, mis on suurem
annaabi.ee 
