Teeb palju Euroopa reise. Eelkõige eesmärgiks kultuurieluga tutvumine. EV ajal tegutses kahes rühmituses (Tarapita, Siuru). Kutseline kirjanik. Lahkub Eestist 1944 Rootsi. Seal töötab mõnda aega teatrimuuseumi juures. Hiljem tegutseb edasi kutselise kirjanikuna. Viimased aastad haiglas, raske aeg, tõmbus kõrvale ühiskonnaelust. Abikaasa Artur Adson tegi kõik, et tuntud luuletaja saaks rahus olla. 1917 luulekogu "Sonetid" Kogu "Õnnevarjutus"- ballaadide tippkogu sel ajal. Leebusest pole enam midagi järgi jäänud. "Nahakaupleja Pontus" "Porkuni preili" LOOMING 1917 I kogu "Sonetid" Peateema armastus ja loodus. Rõõmsameelne luule. Palju ootust, pilget armastusest kirjutada väga avameelselt. Ilu looduses käib kaasa tunnetega. Looduse suhtes väga erksa taibuga (pisidetailid). Meenutab renessansiaegset luulet. Keelekasutus läbi mõeldud, efektne, palju sõna- ja kõlamänge. Näha, et keeleuuendus on loomingut mõjutanud.
lähemal. Aga mingid kergelt iroonilised mängud. Algusest peale võib öelda, et tegemist on luuletajaga, kes austab ranget vormi ja algusest peale tegemist luuletajaga, kes räägib armastusest. Kareva fenomen seisneb selles, et teda peetakse armastusluuletajaks. 80ndate esimesel poolel, keskel muutub armastuseks hõlmavamaks tundeks, eluhoiakut määratlevaks tundeks ja eriti hõlmava tähenduse saab see luulekogus Vari ja viiv, mis Kareva I perioodi tippkogu. Oluline märgata et tegemist on suurte asjade luulega. Samalaadne paljunemine toimub nagu oli Alliksaare puhul. Paljunduse kasvamine: tuhandetest esimestes kogudes, paar kogu miljardid, miljonid jne. Haare oleks nagu suur ja kuidagi mitmuslik. Armastuse ülenemine on ka seotud, armastus kasvab suuremaks. Deklareerib, et armastus on midagi enamat kui tunne. Siduda Eesti taustadega: Under, Arbujad tulevad meelde,
annaabi.ee 
