Euroopale. See on oluline, sest nende seas on eepose ,,Kalevipoeg" autorid Fr. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald ning muude eesti rahvuskirjanduse suurteoste tegijaid. Paljud haritlased olid Venemaal teenistuses ning etendasid niimoodi hilisemat rahvuslikku liikumist, nagu näiteks maalikunstnik Johann Köler ja arst Philipp Karell. Kuid mina pean kõige tähtsamaks rahvusliku liikumise juures intelligentsetest eesti tippharitlastest kujunevaid rahvakoolide õpetajaid, kes hakkasid andma haridust talupoegadele ja teistele vaesematele inimestele, eelkõige eestlastele. Kuna ma pean patriootlikkust ja eestimeelsust hariduse juures äärmiselt oluliseks, siis järeldan, et estofiilide ja haritlaste liikumised muutsid koolihariduse rahvale kättesaadavamaks. 18.-19. sajandil kujunenud haridusel oli palju negatiivseid kui ka positiivseid mõjutajaid. Eriti
esindatus). Korteriüüride piirnormid olid paigas, majaomanikud olid huvitatud, et see piir kaotataks. Said 1 koha, nende ümber koondus hiljem parempoolne ringkond Eesti jõukamate inimeste hulgast. Püsis riigikogus kuni 30 aastate alguseni. Põllumeestekogud (Eesti Maarahva Liidu uus nimi, reorganiseerus). See tõi kaasa ka edu. Vasaksotsialistid (endised esseerid). 1919 jooksusl esseeride partei lagunes, senine juhtkond, mis koosnes tippharitlastest, lahkus, asemele tulid uued. Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (Isesotsid) EISTP. Kommunistidel õnnestus nad hiljem üle võtta. Vasaksotsialistedel samuti tähelepanuväärne tõus võrreldes AK valmistega. Sotsialistide järsk langus (33,3lt 17le). Kõvasti kaotas ka rahvaerakond. Mõnevõrra kaotas Tööerakond, kuid jäi siiski suurimaks pateiks Riigikogus. Uus parlament astus kokku 4.01.1921, selle esimees tuli suurimast fraktsioonist