nõue. Õigusliku järjepidevuse kohta tehtud tähelepanek; kõik seadused ja määrused jäävad kehtima kuni Ajutise Valitsemise korra või seaduslikud võimud ei ole neid tühistanud, täiendanud. 15. juunil 1920. a võeti vastu „Eesti Vabariigi põhieadus“, see jõustus 12. dest 1920. Põhiseadus realiseeris võimude lahususe idee sätestas isikute põhiõiguste süsteemi. Põhiseadus oli demokraatliku rahvusliku õiuskorra tippakt. Selle põhiseadusega oli Eesti riigil objektiivseks õiguseks vormitud kõik liberaalsele rahvusriigile omistatud põhitunnused. Riigikogu killustus, mis sundis pideva valitsuse vahetuse, põhjustas põhiseaduse muutmise vajaduse. Esimene katse tehti 1924. aastal, see oli ajendtatud enamlaste ülestõusust 1. dest 1924. Konstantin Päts pakkus idee sätestada presidendi institutsiooni, et valitsuse vahetamine lõpetada, kuid see ei jõudnud hääletamisele. Esimene 1926. aasta põhiseaduse
aktid ei ammendu vaid õigusallikatega, need võivad olla ka üksikaktid. Tänaseks on vaidlus lõppenud õigustloovad aktid on õigusnormi sisaldavad aktid. Õigustloov akt = õigusallikas. See on üldtähistus, soomõiste õigusallika jaoks, millel on erinevad liigid. · Põhiseaduse teksti täiendab juba mõnda aega põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. See aitab meid põhiseadust mõista. · Loomuõigust pole tegelikult vaja kirja panna. · Põhiseadus kui tippakt, millest vaatab vastu Eesti õiguskord, tema normid, läbi õigusallikate. · Rahvusvalise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahtumatu osa. Teisele positsioonile võib lisada nelja siseriikliku õiguskorda mingi osa rahvusvahelisest õigusest. Mitte kõik põhimõtted, vaid üldtunnustatud põhimõtted ja normid. · Euroopa Liidu õigus ei ole meie siseriikliku õiguse osa, EL on ise loonud endale õiguse.
annaabi.ee 
