Elamute kujud olid erinevad koonused, kuplid, kolmetahulised püramiidid, kuubid ja ka nelitahukad. Heal lapsel on mitu nime. Ka elamuid kutsuti erinevate nimetustega. Näiteks: tsikiid, hooganid, iglud, pikkmajad, katusonnid, vigvamid ja vikiapid. Teine rühm indiaanlased olid koguaeg rändeteel. Nende elamuteks olid kokkupandavad tipiid. Need koonuse kujulised telki meenutavad elamud olid eriti levinud preeriaindiaanlaste seas. Tipiisid katsid kokkuõmmeldud piisoninahad. Piisoninahad kinnitatu üksteiste külge pajupuust voolitud kinnitustikkudega. Tipiid püstitati tagumise, järsema küljega läänetuulte suunas. Ukseava jäi aga itta, vastu tõusvat päikest. Aluslatte oli nii kolm, kui ka neli. Tipiid olid seestpoolt mugavad, magamisalusteks seatud nahad pehemed. Telkidel oli tipus suitsuava, millest tipii keskmes asuva lõkke suits välja läks. Tipiides oli karm kord. Laagrid olid püstitatus C-tähe kujuliselt
Põlisameeriklased elasid suuremates külades või elasid Tipiilaagrites. Külades elamine tähendas turvalisust ja võrdselt jaotatud tagavarasid. Paljud suguharud elasid savimullaga kaetud maakodades. Pueblod ehitasid kividest ja savitellistest majad üksteisi kukile nagu tänapäeva korterid. Preeriaindiaanlased elasid koonilistes telkidas, mida nimetati tipiideks ja mida katsid kokkuõmmelddud piisoninahad. Kui suguharul oli vaja ühest kohast teise kolida võisid nad kokkulapitud tipiisid õlpsasti kaasa vedada. Tipiidel olid suitsuhõlmad mida sai paari latiga ka seestpoolt avada. Suitsuhõlmad juhtisid suitsu tipiist välja. Tipiihõlmad kinnitati servast kuni suitsuavani painduvast palupuust voolitud tikkudega. Uksealapp tehti nahast ja oli ovaalne või v-kujuline. Tegevusalad: Põlisameeriklaste põhilised tegevusalad olid korilus, küttimine või sõdimine. Korilusega ja riiete ja toiduvalmistamisega tegelesid naised. Mehed kas küttisid või sõdisid. Püüti ka kala