ühendite sünteesil. Sulfaadi assimileerimiseks läheb vaja NADPH-d. NADPH-d toodetakse rakus peamiselt pentoosfosfaaditsüklis, kus toimub järjest 2 NADP seoselist dehüdrogeenimist. 3 Osa mikroobe vajab siiski redutseeritud väävlit. Nt osa metanogeene saavad S allikana kasutada ainult sulfiidset S. Redutseeritud väävlit vajavad: Tioonbakterid (saavad energiat redutseeritud S-ühendite oksüdatsioonist); Fototroofsed S-bakterid (kasutavad H2S, tiosulfaati või So redutseerijana fotosünteesil); väga paljud arhed vajavad S. Nad kas oksüdeerivad väävlit või redutseerivad seda. Mõned liigid saavad teha mõlemat (Acidianus). Thioploca saab energiat H2S oksüdatsioonist ja talletab vaheproduktina väävliteri rakku. Thiomargarita namibiensis (tioonbakter) on väga suur bakter, kelle peaaegu kogu raku võtab enda alla nitraadivakuool. Rakukesta alla kogunevad aga väävlitilgad, mis on H2S oksüdatsiooni vaheproduktiks.
Rakud on tal ketta või taldrikukujulised, liikumatud ja õõnsate valguliste torukestega võrguks ühendatud. Need torukesed on vajalikud rakkude kinnitamiseks substraadile - väävlile. Range anaeroob, oksüdeerib vesinikku ja orgaanilisi ühendeid ja redutseerib väävlit. Teda on isoleeritud mustast suitsetajast. Pyrolobus · saab energiat vesiniku oksüdatsioonist. Oksüdandina saab kasutada nitraati-, tiosulfaati- ja hapnikku. Kõrget hapnikusisaldust siiski ei talu. Teda on isoleeritud mustast suitsetajast. P. fumarii saab kasvada ka 113 oC juures. NB! Ürgne metabolism võiski baseeruda vesiniku anaeroobsel oksüdatsioonil väävliga. Vesinikku oksüdeerivaid baktereid on väga palju ja vesinik on energiarikas substraat. Arvatakse, et isegi Marsil võiks olla vesinikku oksüdeerivaid baktereid. Marsi pind on külm, aga sügavamal võib olla piisavalt soe, et elada seal
annaabi.ee 
