26.Dimeerse IgA ja sekretoorse IgA erinevus. 27.Võrrelge IgM ja IgG klassi antikehi. 28.IgA tüüpi antikehade bioloogiline roll. 29.IgM tüüpi antikehade bioloogiline roll. 30.Võrrelge imetajate IgG ja lindude igY bioloogilist rolli. 31. Fc retseptorid ja nende funktsioon. 32.Kameliidide IgG2 eripära. 33.Komplemendi aktiveerumise erinevad teed. 34.Zümogeenid. 35.C3 konvertaas, mis see on ja mida teeb? 36.Tioesterside-mis see on ja kuidas aktiveerub. 37.Tioestersideme bioloogiline roll. 38.Kuidas kaitseb organism oma rakke komplemendi aktivatsiooniga kaasneva osmootse lüüsi eest? 39.Mis on opsoniseerimine? 40.Mis on anafülotoksiinid? 41.Komplemendi aktivatsiooni bioloogiline roll. 42.Tsütokiinide ja hormoonide sarnasused ja erinevused. 43.Kaasasündinud ja omandatud immuunsusega seotud tsütokiinide sarnasused ja erinevused. 44.Millised on tsütokiinide retseptorid? 45.Kuidas jõuab signaal tsütokiinide retseptorilt tuuma? 46
Fosfodiesterside R1 O P O R2 Nukleiinhapped, fosfolipiidid O Disulfiidside Disulfiidid (tsüstiin) R1 S S R2 * "makroergiline (energiarikas) side" Enamiku ester-, eeter- ja amiidsidemete teke vajab 1...5kcal/mol. Niisama suur energiahulk vabaneb ka nende hüdrolüüsil. Anhüdriidsideme ja tioestersideme energeetiline väljund on aga üle 5 kcal/mol ja seetõttu nimetatakse neid energiarikasteks (makroergilisteks) sidemeteks. 9 2 Orgaaniliste ühendite nomenklatuur Nomenklatuur tähendab orgaanilisele ühendile nimetuse andmise süsteemi. Kasutatakse erinevaid nomenklatuure. Lisaks süstemaatilisele nomenklatuurile (vt. allpool) kasutatakse lihtsuse mõttes sageli ühendite triviaalseid nimetusi