· Klorosoomid o Esinevad rohelistel bakteritel o Ühekihilise membraaniga piklikud, lamedad põiekesed o Paiknevad ridadena rakumembraani all o Näha on neid ainult elektronmikroskoobis o Neis paiknevad rohelised pigmendid ja on osaks fotosünteesiaparaadis o Tänu neile saavad bakterid fotosünteesida ka suhteliselt nõrgas valguses · Karboksüsoomid o Esinevad autotroofsetel bakteritel Nitrifitseerijatel Tsüanobakteritel Tiobatsillidel o Kujult hulknurksed ja valgulise membraaniga ümbritsetud o Neisse konsentreeritakse ribuloosdifosfaadi karboksülaas, mis on autotroofsetel CO sidumisel võtmeensüümiks · Aerosoomid o ..on sigarikujulised põiekesed, mille funktsioon on sarnane kala ujupõiele o Neid ümbritseb hüdrofoobne valguline membraan, mis ei lase läbi vett küll aga gaase o Gaaside koostis sama mis väliskekskkonnas ja rõhk 1 atm
Kui rakke töödeda ultraheliga või tõsta rõhku, siis gaasipõiekesed lõhkevad ja rakud sadenevad. Karboksüsoom Esinevad autotroofsetel bakteritel, just oligaatsetel autotroofidel. Need on hulknurksed valgulise membraaniga struktuurid. Nad sisaldavad ribuloosdifosfaadi karboksülaasi (rubiscot) ja karboanhüdraasi. Rubisko on autotroofsel CO2 sidumise võtmeensüümiks. Karboksüsoomid esinevad näiteks nitrifitseerijatel bakteritel, tsüanobakteritel, tiobatsillidel. Karboksüsoomides luuakse kõrge CO2 sisaldus, mis on vajalik rubisco tööks. Klorosoom Esinevad rohelistel bakteritel. On ühekihilise membraaniga piklikud lamedad põiekesed. Paiknevad ridadena rakumembraani all. Neid näeb ainult elektronmikroskoobis. Neis paiknevad valgustkoondavad pigmendid rohelistel bakteritel. Ülejäänud osa fotosünteesiaparaadist paikneb neil rakumembraanis. Tänu klorosoomidele saavad rohelised bakterid fotosünteesida ka suhteliselt nõrgas valguses.
võimaluse vees üles-alla liikuda. Kui rakke töödeda ultraheliga või tõsta rõhku, siis gaasipõiekesed lõhkevad ja rakud sadenevad. Karboksüsoom Esinevad autotroofsetel bakteritel, just oligaatsetel autotroofidel. Need on hulknurksed valgulise membraaniga struktuurid. Nad sisaldavad ribuloosdifosfaadi karboksülaasi (rubiscot) ja karboanhüdraasi. Rubisko on autotroofsel CO2 sidumise võtmeensüümiks. Karboksüsoomid esinevad näiteks nitrifitseerijatel bakteritel, tsüanobakteritel, tiobatsillidel. Karboksüsoomides luuakse kõrge CO2 sisaldus, mis on vajalik rubisco tööks. Klorosoom Esinevad rohelistel bakteritel. On ühekihilise membraaniga piklikud lamedad põiekesed. Paiknevad ridadena rakumembraani all. Neid näeb ainult elektronmikroskoobis. Neis paiknevad valgustkoondavad pigmendid rohelistel bakteritel. Ülejäänud osa fotosünteesiaparaadist paikneb neil rakumembraanis. Tänu klorosoomidele saavad rohelised bakterid fotosünteesida ka suhteliselt nõrgas valguses
annaabi.ee 
