Hällilaulude näiteid Näide 1: Näide 4: Piiu, piiu, piiu Äiu-puiu, pole mul vaeva, püti sisse, lapsehoidija saab taeva. kana sittus Tuleb aga vastu taevakringel, kapa sisse. Tal on kaenlas saiakringel. (Emmaste) Saiakringli annab mulle, vitsakimbu annab Sulle. Näide 2: (Reigi) Ää-äiu, puu-puiu, ta-talle, tile tintsu, pisi vintsu, muu muntsu. (Reigi) Näide 3: Kiiss, kutt iss kurnjäu lähme oue ja peame nou. Aia-puia, pulla-kella kiri kiiss läks kiiga alla. Ajas kiiga külili ja vahese lapse selili. (Reigi) Uuema aja laulu näide: Hiidlase sõjalaul (Reigi, Kiduspe küla) Laulnud Aare Elend, 1979.a, salvestanud Ingrid Rüütel Üks sõda oli tõusnud vanal aal seal meie Hiiu saarel (2x) Refrään: Ai viivadi, viivadi, vii-jaijaa, ai tuijadi, tuijadi, tuijaijaa (2x)
elada, mida surnud laps ei jõudnud elada. Seega pandi ka viimasele tütrle, kes neil sündis, nimeks Ann. Neil sündis kokku viis tütarart - Liisa, Mari, Leena, Emiilie ja Ann. 2.2.2 Liisa Roose Liisa on sündinud arvatavasti 1868 aasta ringis, kuid tema surmaastat ei ole teada. Liisa oli väga kokkuhoidlik naine. Ta abiellus Juhan Mooritsaga, kes oli ka väga kokkuhoidlik mees. Juhan Moorits oli vaese lesknaise poeg. Oma elu jooksul suutis ta siiski ära osta Tintsu talu, kus nad Liisaga elasid. Juhan suri 72 aastaselt 1933-ndal aastal. Liisa suri Juhaniga enamvähm samal ajal. 2.2.3 Mari Roose Mari on sündinud 30. aprill 1871 uue kalendri järgi. Mari abiellus Peeter Saarega. Marist sai talu perenaine Piiri (Lambamõisa) talus. Mari oli väga töökas, rõõmus ja kannatlik inimene. Ta oli tark naine tolle aja kohta. Oma elu jooksul oli Mari matnud oma kaheksast lapsest seitse last ja lisaks veel ka oma mehe
annaabi.ee 
