Ristisõdijatega tuli Pühale maale kaasa Prantsuse feodaalkord ning sinna ehitati palju kindluseid. Rüütlite saagiahnus ja omavaheline rivaalitsemine põhjustasid väikeriikide nõrkuse ja ebakindluse. Ristisõdijate asutatud riigid püsisidki vaid tänu sellele, et ümbritsevad islamiusuliste riigid olid nõrgad. Ajapikku muutusid nii Egiptus kui ka muud islamiusulised riigid tugevamaks, mistõttu ristisõdijate riikidel oli oma staatuse säilitamisega raskusi. Tekkinud olukord tintis II ristisõja alustamise. 1187. aastal vallutas Egiptuse sultan Saladin kõik ristisõdijate riigid. Rüütliordud loodi eesmärgiga kaitsta ristisõdade käigus vallutatud maid. Ordud ühendasid endas sõdalase ja munga. Ordusse kuulusid rüütel- ja preestervennad, keda teenisid mitteaadlikest poolvennad. Ordut juhtis kõrgmeister, kelle valis ametisse suurkapiitel. · Johanniitide ordu kasvas välja Jeruusalemma hospidali vennaskonnast ning see kinnitati ametlikult 1113. aastal
krahvkonnad. Ristisõdijatega tuli Pühale maale kaasa Prantsuse feodaalkord ning sinna ehitati palju kindluseid. Rüütlite saagiahnus ja omavaheline rivaalitsemine põhjustasid väikeriikide nõrkuse ja ebakindluse. Ristisõdijate asutatud riigid püsisidki vaid tänu sellele, et ümbritsevad islamiusuliste riigid olid nõrgad. Ajapikku muutusid nii Egiptus kui ka muud islamiusulised riigid tugevamaks, mistõttu ristisõdijate riikidel oli oma staatuse säilitamisega raskusi. Tekkinud olukord tintis II ristisõja alustamise. 1187. aastal vallutas Egiptuse sultan Saladin kõik ristisõdijate riigid. Rüütliordud loodi eesmärgiga kaitsta ristisõdade käigus vallutatud maid. Ordud ühendasid endas sõdalase ja munga. Ordusse kuulusid rüütel- ja preestervennad, keda teenisid mitteaadlikest poolvennad. Ordut juhtis kõrgmeister, kelle valis ametisse suurkapiitel. Johanniitide ordu kasvas välja Jeruusalemma hospidali vennaskonnast ning see kinnitati ametlikult 1113. aastal
annaabi.ee 
