MÄÄRUS MÄÄRUS näitab tegevusega kaudsemalt seotud osalisi ning asjaolusid. Määrus on kõik käänded alates sisseütlevast. 1. Tegijamäärus nt. Värav löödi ründaja poolt. 2. Valdajamäärus nt. Maril oli väike tall. Marile kingiti tall. 3. Vahendimäärus nt. Mees raius kirvega puid. 4. Kaasnemismäärus nt. Juhan läks Mallega kinno. 5. Ajamäärus nt. Eile paistis päike. 6. Kohamäärus nt. Tallinnas on soe. 7. Viisimäärus nt. Tuul puhus tugevalt. 8. Hulgamäärus nt. Poiss tõi tuppa puid sületäite kaupa. 9. Otstarbemäärus nt. Tülitsemiseks on vaja kaht osapoolt. 10. Põhjusmäärus nt. Ilusa ilma tõttu on töökoda suletud. 11. Tingimusmäärus nt. Vihma korral toimub üritus saalis.
Ta suri kopsupõletikku. Sinu (aegluse) pärast jäime rongist maha Sündmuse põhjuslikud seosed Õnnetuse korral tuleb kutsuda kiirabi. Suure näljaga süüakse b) tingimusmäärus kõike, mis liigub ja kasvab See raha on ette nähtud koolimaja ehitamiseks c) otstarbemäärus TÄIEND Kuulub põhisõna juurde. Täiendi põhiliigid on: 1) omadussõnaline täiend, iseloomustab põhisõna ja ühildub temaga enamasti käändes ja arvus nt väike poiss;
4. Viisimäärus Kuu paistab heledalt. Kuu paistab nagu päike. 5. Seisundimäärus Ilm läks külmaks. Peeter töötab õpetajana. Uks jäi lahti. C. Sündmuste põhjuslikke seoseid väljendavad määrused 1. Põhjusmäärus (kausaaladverbiaal) Ta puudus haiguse pärast. Käed on külmast kanged. Tädi suri kopsupõletikku. 2. Tingimusmäärus Õnnetuse korral helistage numbrile 112. (konditsionaaladverbiaal) 3. Mööndusmäärus Tõlkekonarustest hoolimata / tõlkekonaruste (kontsessiivadverbiaal) kiuste on see tore raamat. 4. Otstarbemäärus (finaaladverbiaal) Juhatajale toodi allakirjutamiseks hunnik pabereid. 23. Mis määrustel on kolm suunaaspekti? 3 suunaaspektiga määrused