Tingimuslaused Tingimuslaused suunavad programmi tegevuste sooritamist vastavalt sellele, kuidas on täidetud vajalikud tingimused. NB! *Tingimuslause kirjutamisel ümbritsetakse mitmest lausest koosnav grupp loogeliste sulgudega st võetakse gruppi. *Üksiku lause puhul loogelisi sulge vaja pole(kuid võib panna). *Võtmesõnadega(praegusel juhul if ja else-iga) algavate lausete lõppu semikoolonit ei tohi! Näiteks: if(x==o) //Kui muutuja x väärtus on 0, x=1 // siis omistada x-i väärtuseks 1. if lause if lausel on kaks kuju: A) Sisaldab ainult if operaatorit Ühelauseline if if(tingimusavaldis) lause1; Mitmelauseline if if(tingimusavaldis) { lause1; lause2; lause3; } B) Sisaldab if ja else operaatorit else osa täidetakse siis kui ta on väär(false) Kirjutamisel on kaks varianti if(tingimusavaldis) if(tingimusavaldis){ { lause1; lause1;...
programmeerimiskeelte tekkele: arvuti riistvara peab olema lihtne; tarkvara peab juhtima riistvara tööd, võimaldades arvutit kiiremini programmeerida conditional control transfer pani aluse alamprogrammidele koodilõikudele, millele programm saab mistahes sammul juhtimise üle anda, ning programmiteekidele; programmi hargnemise võimaldamiseks peab programmitekst sisaldama tingimuslauseid (näiteks tingimussiirdelauseid või korduslauseid). 1949 loodi programmeerimiskeel Short Code, mille kasutamiseks tuli programmeerijal endal esitada programmitekst nullide ja ühtede jadana. Seda nimetatakse masinakoodiks ehk masinakeeleks. 1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima.
programmeerimiskeelte tekkele: arvuti riistvara peab olema lihtne; tarkvara peab juhtima riistvara tööd, võimaldades arvutit kiiremini programmeerida conditional control transfer pani aluse alamprogrammidele koodilõikudele, millele programm saab mistahes sammul juhtimise üle anda, ning programmiteekidele; programmi hargnemise võimaldamiseks peab programmitekst sisaldama tingimuslauseid (näiteks tingimussiirdelauseid või korduslauseid). 1949 loodi programmeerimiskeel Short Code, mille kasutamiseks tuli programmeerijal endal esitada programmitekst nullide ja ühtede jadana. Seda nimetatakse masinakoodiks ehk masinakeeleks. 1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima.
Eraldi ei väljenda mingit mõtet. Kui sellises lauses esineb ajamääratlus ('olevik'), siis see ei tähista olevikku (see oleks siis see määramatult vihjav koostisosa). Näiteks 'Kui Päike asub Vähi pöörijoonel, on meil põhjapoolkeral pikim päev.' Kõrvallauset ei saa väljendada pealausega, kuna see muudaks tähendust. Mõtet sisaldavad ainult pealause ja kõrvallause. Nimisõnafraase, mis sisaldavad sõnu 'kes', 'mis' jne, saab käsitleda tähenduse järgi tingimuslausetega. Tingimuslauseid võivad asendada omadussõnafraasid. Kui kõrvallause tähenduseks on terviklik mõte (ja osutuseks tõeväärtus) lause kohta, kus pea- ja kõrvallause ühist koostisosa tähistatakse pärisnimega. See ei ole aga nii siis, kui tingimuslause väljendab terviklikku mõtet, sest sisaldab määramatult vihjava osa asemel pärisnime. Kõrvallause tõeväärtusest sõltub lause tõeväärtus. Näiteks 'Kui praegu on päike juba tõusnud, on taevas paksult pilves
3.1 PROGRAMMEERIMISE AJALUGU 1945 avaldas John von Neumann kaks olulist ideed, mis aitasid kaasa programmeerimiskeelte tekkele: arvuti riistvara peab olema lihtne; tarkvara peab juhtima riistvara tööd, võimaldades arvutit kiiremini programmeerida conditional control transfer pani aluse alamprogrammidele – koodilõikudele, millele programm saab mistahes sammul juhtimise üle anda, ning programmiteekidele; programmi hargnemise võimaldamiseks peab programmitekst sisaldama tingimuslauseid (näiteks tingimussiirdelauseid või korduslauseid). 1949 loodi programmeerimiskeel Short Code, mille kasutamiseks tuli programmeerijal endal esitada programmitekst nullide ja ühtede jadana. Seda nimetatakse masinakoodiks ehk masinakeeleks. 1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. 1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula
kogu tekst, mis jääb peale viit esimest sõna. Filtrid on mugavad ka ajatekstide kasutamisel, kus saab sisendiks võtta ajatempli numbrilisel kujul ja sellest moodustada siis lehekülje väljastamisel inimloetav ajatekst. {{ajatempel|time:"d-m-Y H:i"}} Aeg vormistatakse selliselt kujule 12-01-2010 13:35 Kõiki võimalikke filtreid tasub uurida Django lehemallide kodulehelt. Tingimuslaused Samuti nagu Pythoni skriptides, saab ka lehemallides kasutada tingimuslauseid. Kasutatavad tingimused on siiski tunduvalt lihtsamad kui päris programmis, võrrelda saab ainult kas konkreetne väärtus eksisteerib või on võrdne kindla väärtusega. Selle jaoks on kasutatavad tingimuslaused IF ning IFEQUAL. Kui muutujad märgitakse kahekordsete loogeliste sulgudega, siis igasugused blokid, olgu selleks siis tingimuslaused, tsüklid vms. on märgitud loogeliste sulgude ja protsendimärkidega {% ... %}. Lehemallides blokkide treppimine pole vajalik.
3 echo '*';
4 }
echo '
';
5 }
6
Tulemus:
?
1 *
2 **
3 ***
4 ****
*****
5
Keerates tsükli teistipidi ehk kahanevaks, saame tulemuse vastupidise.
?
1 for($rida=1; $rida<=5; $rida++){
2 for($veerg=5; $veerg>= $rida; $veerg--){
3 echo '*';
4 }
echo '
';
5 }
6
Tulemus:
?
1 *****
2 ****
3 ***
4 **
*
5
Tsükkel tingimuslausega
Nagu pealkiri jällegi reedab, siis saab tsükli sisse lisada tingimuslauseid, et
väljundit piirata. See tähendab, et enne kui lause välja trükime, seame mingi
piirangu. Näiteks loome tsükli abil arvud 1-10 ning soovime saada ainult esimest
kolme.
?
1 for($nr=1;$nr<=10;$nr++){
2 if($nr<=3){
3 echo $nr.'
';
4 }
}
5
Kui tingimus vastupidi keerata, siis just esimesed kolm jäetakse vahele ja ülejäänud
väljastatakse. Nu ja võrduse puhul väljastatakse ainult üks kirje. Tsüklis
annaabi.ee 
