3.Tasakaalunihe inimese enesetunnetuses - Inimeste suhted ümbritsevaga on üheülbastunud, järjest vähem on suhteid sellega, mis pole inimene või inimeste poolt tehtu, samas on vähenenud ka lähisuhete osakaal. Üha väiksema osaga maailmast ollakse vastastikku arvestavas suhtes.Nii on inimesel oluliselt vähemaks jäänud ka erinevaid samastumisobjekte. Erinevate samstumisobjektide olemasolu loob selektiivsete mehhanismide tõrkega oluliselt sarnase situatsiooni, mis võib kulmineeruda tingimatus armastuses. 4. TÕRJUTUD TUNNETE ESILETULEK - Üldjoontes jaotuvad tunded meeldivates ja ebameeldivateks. Meeldivaid püütakse ikka ja jälle kogeda ja säilitada, ebameeldivaid vältida. Nii on inimesel väga selektiivne kontakt oma sisemaailmaga.Kannatuse situatsioonis ilmneb rohkelt subjektiivselt negatiivseid tundeid. Ühelt poolt võib see olla vägagi ebameeldiv, teisalt toimub omamoodi tasakaalustus- ilmuvad tunded, mis enne olid maha surutud ja kontakt sisemaailmaga
Hea küll - vabadus ei ole töestatav, aga tegutsema peaks ikkagi igal juhul nii, nagu ta oleks olemas. Kriminaalöiguse jaoks oleks väga raske järeldusi teha sellise vabaduse alusel. Sellest motiivist lähtudes püüab Kant vabadust siiski millegi enamana näidata kui palja ideaalina. Ta püüab seda ankurdada empiirilisusest körgemas valdkonnas. Sama kehtib ka surematuse, Jumala ja "asja iseeneses" kohta. Selle suundumuse sügavamad juured Kanti juures asuvad tema tingimatus moraalsuses. Kaalukas on Kanti vastu töstetud argument: Ta olevat sellega, et ta käsitleb möistust kui tunnetuse tööriista, möistuse enda kohta (seda kriitiliselt kontrollimata) teinud ennetava otsuse ja edasi: Kant kontrollivat seda tunnetuse tööriista tema funktsioonides ja vöimalustes - kuid millega? Sellesama möistusega, mis on seejuures iseenda ainus kohtunik! See on pradoks, millest ei vii ilmselt mingit teed välja. b) Kanti meetodist
annaabi.ee 
