Sugulus IQ korrelatsioon Päritavuskoefitsient Mittesugulased, 0,00 lahuskasvanud Mittesugulased, 0,23 kooskasvanud Adoptiivlapsed-kasuvanemad 0,20 Adoptiivlapsed-pärisvanemad 0,36 0,72 Lapsed-vanemad 0,49 Õed-vennad, kooskasvanud 0,54 0,62 Õed-vennad, lahuskasvanud 0,42 Geenid mõjutavad rohkem kui keskkond IQ päritavuse hinnangud · Kui erinevusi tingiksid keskkonnategurid, siis peaksid nende mõjud elu kestel kuhjuma seega erinevused sugulaste (ka ühemunakaksikute) vahel vanemaks saades suurenema · Tegelikult on IQ päritavus vahemikus: Koolieelikutel 30-40% Kooliealistel 40-60% Täiskasvanutel 60-80% · Kuidas seda seletada? Päritavus eri vanuseastmetes · Inimesel on geneetiliselt määratud arenguvõimaluste ruum · Arengu kiirus selles ruumis on oluliselt mõjutatav välistest teguritest
Metsikut mõtlemist kasutavad kõik inimesed (kunst, käsitöö,põllumaj.). Kodustatud mõtlemist rakendab ainult kaasaegne teadus. Autor väldib järjekindlalt nende kahe mõtlemistüübi ajalist järjestamist. Põhierinevus nende struktuuris taandub sellele, et metsik mõtlemine on kujundlik, kuna kodustatud mõtlemine lähtub abstraktsioonidest (Tulviste 1984 :32-36). Kokkuvõtteks võib tõdeda, et tänaseni ei ole teadlased leidnud teoreetilises plaanis kultuuritegureid, mis tingiksid erinevusi ja ajaloolisi muutusi mõtlemises. 2 MÕTLEMINE 2.1 Mis on mõtlemine 6 Mõtlemise kaudu me mõtestame oma elu. Iga normaalse arenguga inimene on võimeline mõtlema, kuigi erinevate inimeste puhul see tõenäoliselt suuresti varieerub. Meie teadmised mõtlemisest on saadud enamuses kahest erinevast traditsioonist: filosoofiast ja psühholoogiast
muutumisega kaasneb magnetvälja teke ja magnetvälja muutumine põhjustab elektrivälja tekke jne jne. See levib ruumis ( laenguta ) lainena edasi. Elektromagnetlainel puudub laeng. Inimese ajus eksisteerivad elektri- ja magnetväljad, kuid elektri- ja magnetvälja üksteise muundumist, mille tulemusena võiks tekkida elektromagnetlainetus, inimese närvisüsteemis paraku ei esine. Neuronite poolt tekitatud väljade lainelised omadused ( mis tingiksid väljade eraldumist ajust ) tekiksid alles väga suures mastaabis, s.t. väga kõrgetel sagedustel ( ehk väga väikeste lainepikkuste puhul ). Reaalsuses see nii siiski olla ei saa, sest ajus esinevad ainult väga väikesed ( kuni 2000 Hz- ni ) võnkesagedused. Elektromagnetlaine sagedusvahemik on aga 104-1024 Hz. Peale elektri- ja magnetvälja omavahelise seose on need väljad seotud ka veel aegruumiga.
annaabi.ee 
