mürginäärme poolest, mis varustab mürgiga omapärast "harpuuni", mida see tigu kasutab toiduks olevate kalade püüdmisel. Koonuskodalase mürk on ohtlik ka inimesele, tekitades kergematel juhtudel ägedat nahapõletikku. Väga tihti võib koonuskodalase mürk kutsuda esile ka halvatuse ning inimese kiire surma. SEEPIA Rannikulähedastes vetes kuni 200m sügavusel elavad seepiad on jätnud inimkultuuri ülisügava jälje. Nimelt valmistatakse selle looma tindivedelikust sügava pruuni tooniga värvi- seepiat. Ka on inimesed sajandite vältel kasutanud seepiatest valmistatud tinti. Loomulikult pole seepiatel inimestest ega nende kultuurist külma ega sooja. Oma "tinti" vajavad nad vaenlaste eest pääsemiseks. Paisates põgenedes välja tindipahvaku, vajub see vees musta pilvena laiali, andes põgenejale võimaluse sellise "suitsukatte" varjus jalga lasta. Tindivedeliku värvimisvõime on haruldaselt suur
Munadel on ka eriline jalake ehk vars, millega veealuste esemete, näiteks vetikate varte külge kinnituda. Et seepia söögitoru läbib miskipärast ta aju, ei suuda ta neelata kuigi suuri toidupalasid. Sama viga on ka kuni paarikümne meetri pikkustel hiidkaheksajalgadel. Sipelgast suuremad palad hakkavad eluohtlikult kallihinnalist aju pitsitama. Rannikulähedastes vetes kuni 200m sügavusel elavad seepiad on jätnud inimkultuuri ülisügava jälje. Nimelt valmistatakse selle looma tindivedelikust sügava pruuni tooniga värvi - seepiat. Ka on inimesed sajandite vältel kasutanud seepiatest valmistatud tinti. Loomulikult pole seepiatel inimestest ega nende kultuurist külma ega sooja. Oma "tinti" vajavad nad vaenlaste eest pääsemiseks. Paisates põgenedes välja tindipahvaku, vajub see vees musta pilvena laiali, andes põgenejale võimaluse sellise "suitsukatte" varjus jalga lasta. Tindivedeliku värvimisvõime on haruldaselt suur
annaabi.ee 
