2.2.4 Tindiprinterid Tindiprinteriga tekib kujutis siis, kui paberile piserdatakse väikeseid tindipiisku. Kvaliteetsema tulemuse saamiseks piserdatakse tihti mitu kihti (erinevat) värvi. Miinuseks on see, et kulumaterjal on üsna kallis. Selle meetodiga saab spetsiaalsele paberile trükitult kvaliteetse fototrüki. Headel tindiprinteritel on iga värv eraldi, odavamatel on värvid kas ühes või kahes vahetatavas tindianumas. Olemas on kaks põhilist tehnoloogiat, mida kasutatakse tänastes tindiprinterites: pidev (CIJ) ja Drop-on-Demand (DOD). Drop-on-Demand tehnoloogia jaguneb omakorda kahte alamkategooriasse: termo DOD ja piesoelektriline DOD. Tindiprinterites kasutatavaid tindi pihustamise meetodeid kasutatakse ka teistel aladel, näiteks trükkplaadi väljajoonistamisel. Sel puhul kasutatakse tindi doseerimiseks piesoelektrilisi pihusteid. Eelised: - Võrreldes teiste värviprinteritega, tindiprinteritel on mitmeid eeliseid. Nad võivad printida palju vaiksemalt, peenemalt ja siledamalt
kokkuhoid ja lihtsus, kuid miinuseks on eelkõige see, et ühe värvi otsa saamisel tuleb vahetada kogu kassett ja tavaliselt on must või kollane värv see, mis otsa saab esimesena. Lisaks väikestele kaasaskantavatele fotoprinteritele on laiemalt kasutusel ka "õiget" mõõtu fototindiprinterid. Kindlasti ei tohi segi ajada fototindiprinterit tavalise värvitindiprinteriga. Fototindiprinterites kasutatakse tavaliselt rohkem eri värvi tinte (kuni 10) kui tavalistes tindiprinterites (CMY ja must) ning nende printerite printimisresolutsioon on oluliselt kõrgem. Lisaks on fotoprinterites kasutatavad ajurid varustatud rohkemate võimalustega seadistamaks printerit. Tindiprinterite hulka kuuluvad ka nn plotterid (õigem oleks öelda laiformaatprinterid), mis suudavad trükkida kuni A0 formaadi laiusele paberile (tavaliselt kasutatakse siis rullina paberit). Tinte on kasutusel kahte tüüpi pigmenttindid ja pleekimis(dye)tindid
annaabi.ee 
