8.c TINA Tallinn 2012 SISUKORD Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 Tina leidumine looduses lk 3 Tina omadused lk 3 Ajalugu lk 4 Tina kasutusalad lk 4 Tina leidumine inimorganismis ja selle kasulikus lk 5 Kasutatud allikad lk 6 Tina leidumine looduses Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO 2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Looduslikud tinavarud maakides on kiiresti ammendumas, järjest olulisemaks muutub tina saamine seda sisaldavast utiilist. Tina omadused FÜÜSIKALISED OMADUSED · Hõbevalge · Raskmetall (7,3 g/cm3) · Madal sulamistemperatuur (232 C) · Pehme, taotav, venitatav · Painutamisel krigiseb KEEMILISED OMADUSED · Reageerib nii alustega kui ka hapetega · On inertne neutraalsete ainete suhtes
sulamistempereatuur on 232°C ja keemistemperatuur on 2687°C ning tihedus on 7,29g/cm3, mis tähendab, et tina on 7,29 korda veest raskem. Molaarmassiks on 118,69 g/mol. Saamine Puhta ainena tina looduses ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit ehk tinaoksiid(SnO2). Tina oksiidi kuumutamisel koos söega tina redutseerub ja sulab välja suhteliselt madalal temperatuuril, seega on seda väga lihtne toota. Suuremad leiukohad on maardlald Malaka poolsaarel ja Boliivias. Looduslikud tinavarud on kiiresti ammendumas, järjest olulisemaks muutub tina saamine seda sisaldavast utliidist. Ajalugu Arvatakse, et inimene tutvus tinaga 6000-6500 aastat tagasi, mil ta õppis valmistama pronksi. Kuid muistsel ajal tehti tinas ka ehteid, toidu- ja jooginõusid ning muid olmeesemeid. Tina tootmine oli laialt levinud Vahemere rannikul, Pärsias ja Indias. Egiptuses tinamaardlaid ei olnud, kui egiptlased vedasid tina Pärsias ja valmistasid sellest pronksi.
annaabi.ee 
